Johannes Deimlingi workshop


Kurnav workshopi nädal on läbi! E-R tegime iga päev Johannese juhtimisel performance harjutusi ja reedel toimus avalik esitlus. J. Deimling on Saksa perfokakunstnik. E toimus teoorialoeng ning lihtsamad kõndimisharjutused ja õhtul pidasime mu juubelit. T tungisime linnaruumi ilmsüüta kodanikke häirima: nimelt kõndisime tunnelis aegluubis. Üks noormees jäi meid vahtima ja hakkas lõpuks ise meid matkima! Teised inimesed vaatasid imelikult ja küllap pidasid meid hulludeks. K tegime lühietteasteid ja käisime Viru keskuses rahvast järgi ahvimas, mida filmisime illegaalselt. Lahkusime, kui turvakad meid avastasid. N oli megalahe: alguses tegime 2 bändi. Mina olin Sorge, Liisi ja Katriniga ja meie bändi nimi oli "Bad Sex Sucks", sest nii on kirjutatud mu rinnamärgile. Pillideks võtsime suvalised esemed, mul oli metallist CD torn ja Sorge kasutas oma häält. Seejärel ronisime akadeemia katusele, taas illegaalselt, ning pidasime seal maha rajukontserdi saksa keelsetele sõnadele: "Ja ja Performance machen…" jne. Kevadiselt soe tuul puhus Tallinna kohal ning meel sai rõõmsaks. Jaa- jaa, me teeme homme performance! Ülejäänud päev kulus ideede genereerimisele ja õhtuks oli kõigil mingi aimdus, mida R teha. Igaüks pidi esitama 2-4 min. perfoka, lähtudes mingist sõnast. Mul tuli idee oma nime ja Fidel Castro teemat teha: mu nimi on pandud Fideli järgi. Õhtul sain netist Fideli kõnede registri ja võtsin sealt paar ideed, mis sai kokku klopsitud 1949. a. aabitsa tekstiga sellest, kui hea elu on lastel nõukogudemaal. R hommikul arutasin oma ideed Johannesega, kellele see väga meeldis. Kandsin seljas militaarvärvides pluusi, miniseelikut ja kaelas suurt venepunast nõukogude sümboolikaga salli. Pidin esitama kõne puldi taga ning kõne lõpus rahva sekka pilduma tähekujulisi nuudleid, mille pidin asendama ühe 5 – nurkse puuviljaga, kuna selgus, et tähenuudleid ei müüda. Harjutasin kõnet ning olin närvis. Kõik olid. Tunnike varem kogunesime saali ja tegime soojendust. Olin kolmas esineja. Pidin hästi kirglikult karjuma ja oma rahvast kihutama uutele võitudele. Osaliselt see mul ka õnnestus, aga närv oli sees. Rahvas muigas ja Toomik naeris. Sorge tegi sürri perfoka: ta kõndis,  puidust uks seljas ja karjus pidevalt  megafoni: "This is human life!", kui Ville Karel samal ajal talle mune, nuge ja klaase ukse peale virutas. Ka kirves lendas uksele, purustades ühe paneelidest. Sorge ütles pärast, et poleks midagi hullu, kui terariist seljani oleks jõudnud! I-le pani punkti Ville lask püstolist. Lõpuks oli saal täis roosilehti, klaasikilde, puruks pekstud mune, vett, rohelisi viisnurkseid puuvijatükke jms. Ürituse lõppedes koristasime jupp aega. Viimaks maandusime idk puumajas, kus Johannes rääkis, kui rahul ta meiega on ja kus vaatasime ürituse videot. Lahkumine oli väga emotsionaalne ja me jääme uusi workshoppe ootama. Võimalik, et järgmine värk on juba Poolas!
This entry was posted in kunst. Bookmark the permalink.

Johannes Deimlingi workshop on saanud ühe vastuse

  1. El-Mar ütles:

    Nii äge ä! Teil on ikka huvitav elu.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s