Ülgase koobastes unenägusid otsimas


Täna toimus jälle Jaan Toomiku üllatusretk. Seekord kästi kummikud jalga panna. Sõitsime koolibussiga Maardu lähedale. Maantee äärde jäävad Ülgase koopad. Need on punasest savist paekivi all asuvad pikad tunnelid. Käisime umbes kilomeeter maad tunnelis, mis oli nii kitsas ja madal, et kui astusid veidi kõrvale, libisesid vette ja kui tõstsid pea, lõid selle vastu lage ära.  Lõpuks istusime maha ning Jaan kustutas kõik küünlad ja taskulambid. Hakkasime rääkima oma unenägudest, mida Jaan oli palunud nädala jooksul üles kirjutada. Vahepeal tuhises mõni nahkhiir meist üle. Ma polnud iialgi nii pimedas ruumis viibinud. Maa all, kuhu ei ulatu mitte kunagi ükski loodusliku valguse kiir. Jaan süütas vahepeal taskulambi, et meile raamatust unenägude kohta lugeda. Maa alla minek oli kui alateadvusse minek. Lõpuks hakkas niiskus ligi hiilima ja me läksime välja. Päike pimestas.
 
Advertisements
Rubriigid: kunst. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

One Response to Ülgase koobastes unenägusid otsimas

  1. El-Mar ütles:

    Vinge!

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s