Vepsamaa uudised


Ekspeditsioon sai varem läbi ja olen juba kodus. Siin on hämmastavalt  siledad maanteed ning hein polegi rõukudes vaid on pallideks tehtud! Prügi visatakse enamasti prügikasti ning peldikupotid on potikujulised, mitte 30 cm läbimõõduga augud. Venemaal on kõik vastupidi. Käisime Lõuna- ja Kesk-Vepsas. Alguses elasime Vinnitsas Sportivnaja uulitsal 2-toalises korteris. Seal oligi kuulus 30 cm läbimõõduga WC. Seejärel viibisime öö Ladva külas ja öö Tihvinis kortermajutuses. Siis sõitsime Lõunasse ja jäime paikseks ühes nn. jahilossis Maigjärvel. Päevad möödusid tööd rabades, st. pildistades, filmides, intervjueerides ja joonistades. Külastasime vepslasi ja kui vedas, pakuti meile teed ning süüa. Mul on 9 rulli filmi pildistatud ja 7 tundi videot.
Vepslased surevad välja, külad tühjenevad ja enamasti elab külas mõnikümmend vanatädi ja paar vanapoissi. Kaks korda nädalas on levapäev, kus külarahvas koguneb poodi leivaautot ootama. Tuuakse üht sorti leiba ja üht sorti saia. Sageli on külades religioossed peod ja riitused. Nägime neist kolme, millest kõige uhkem oli see, kus papp ka linnast kohale oli tulnud.
Meiega juhtus palju seiklusi, mille hulka kuulub metsaveoteele kinni jäämine ja sellele järgnev ukraina metsameeste intervjueerimine, kuna pidime neile suppi viima. Tegin kaasa leivaringi koos leivaautojuhiga ja võtsin temalt intervjuu.
Kohtusime ka kohalike jotade ja kriminaalidega, aga õnneks ei juhtunud midagi.
Kadri ostis 20 kg murakaid ja ma tegin pannkooki, mis maitselt oli kook, aga kujult puder.
Soojade ilmadega muutusime pruuniks ja käisime paljalt ujumas, külmade ilmadega tegime sauna ja jõime pipraviina. Külma ja vihma tõttu tulimegi varem koju.
Piiteris viibisime 2 viimast päeva. Külastasime muuseume ja ostsime Lentast vene kommi.
Täna õhtul toimus veel viimane kokkusaamine: kübarapidu Kadri pool. Lõime end üles ja kübar ning ilus pidulik kleit seljas, kogunesime tsiviliseeritud daamidena uhkele banketile. Enne seda olin Kadri Nõmmel asuvad maja otsides pidev meeste vilistamise ja autode tuututamise märklaud, mis hakkas tõesti juba tüütama!
Oi, no tõesti, nüüd pean lõpetama.
("Oi, no tõesti" on Kristi Salve parasiitsõna).
 
 
Advertisements
Rubriigid: Reisimine. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s