Port Performance Workshop Gdanskis, Poolas


 
7.- 12. aug 2006 viibisin Poola sadamalinnas Gdanskis ja võtsin osa perfoka workshopist, mis on oma reas esimene ja kannab nime Cuma ehk eesti keeles silmus (millega laevu kinni seotakse). Sõitsin sinna 2 bussiga 24 h. Performance workshop toimus Gdanski laevatehases Modelarnias. Sinna saavad inimesed ainult erilubadega. Seal asub kaasaegse kunsti keskus ja kommuun. Ööbimine toimus ühikatüüpi hoones, mitmekesi ühes toas. Iga päev oli harjutamine ja igaüks pidi tegema lühikesi perfokaid. Kolmapäeva veetsime Gdynias, mererannas, kus mängisime liiva sees. Õhtul külastasime Johannese sõpru, kes meid ootamatult usku pöörama kukkusid. Õnneks saime seal vähemalt süüa: grillvorste ja družovkasid, mida tegime ise. Družovkad on saiakesed, millel on moos keskel. Kahel ööl, K ja N turnisime Shveitsi noormehe Dionysiga vanal kraanal. Seal ei tohtinud tegelikult ronida, aga pimedas ei näinud meid meegi ja turvakas kontrollisid meid mõlemal korral alles koduteel. Tegime seal palju fotosid ja mulle tekkis idee kraana noka otsas perfokas esitada. Pärast Solidarnosti muuseumis käimist ei saanud ma öösel magada ja aina mõtlesin performance peale, hommikul kohvikus kritseldasin kavandi valmis ja Johannesele hakkas see väga meeldima.
Plaanis oli kraanalt suur paber alla visata, sellele aga punast värvi kallata, mina ise pidin olema alasti, kandes ainult punavalgeid põlvikuid.
Laupäeval valmistusin õhtuseks esitluseks pikka aega. Võtsime paberi asmele nööri ja värvi asemele peedimahla. Katsetasin erinevaid nööre ja vedelikke. Viimasel hetkel selgus, et pood, kust nööri saab, on kinni ja ma ei saanudki perfokat kraanalt teha, sest selleks oli vaja palju pikemat nööri. Antud hetke jagus nööri täpselt üheks perfokaks 6 m kõrguselt ruumis sees asuvalt rõdult. Olin pettunud, aga midagi polnud enam parata.Õhtul sujus kõik plaanipäraselt ja lähtudes tagasisidest, oleks see olnud võistlus, siis oleks minu perfokas esikoha koju toonud.
Pärast vihtusime tantsu professorist DJ juhtimisel. Keskkööl tegid Angelika ja Johannes mulle üllatuse: sain suure tordi Fidel Castro sünnipäeva puhul!
Järgmisel päeval ostsin terve kilo Poola Solidarnosti tehase kompvekke ning sõitsin koju.
Mulle meeldis workshop ja need inimesed, kellega kohtusin, olid fantastilised. Eriti lahedad olid Dionys ja perfokakunstnik Kuba, kes elab seal ja on välimuselt nagu päkapikk.
 
 
This entry was posted in kunst. Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s