Villu Põldma ja muud seiklused


Möödunud on kiire nädal. E-T tegin pulmavideot ja K õhtul sõitsin Tallinna. N sõitsin Kohta-Järvele Villu Põldmaga intervjuud tegema. Põldma on ajaloolane ja esoteerik, kes on kirjutanud raamatu ""Eesti ajalugu ja tulevik kosmilistes rütmides". Raamatus kirjeldab ta muuhulgas Pluuto liikumist, seostades selle kõrg-ja madalseise matriarhaadi ja patriahaadi vaheldumisega Maal. Läbi kumab halb suhtumine naistesse, mille tipp on soovitus meestel naistele ihunuhtlust jagada. Mu magistritööks ideaalne frukt. Liikudes sihtpunkti poole, ei tundnud ma end kuigi mugavalt, kuid kohtudes Villu Põldmaga, selgus et ta on muhe ja rahulik pensionär, kes praktikas näib olevat väga kaugel kellegi nuhtlemisest.
Ta tuli mulle autoga vastu ja viis mind oma koju. 10 km kaugusel asuvasse külla, kus neil abikaasaga on maja. Tema naine oli alguses ärritunud ja ütles, et Villu polevat teda informeerinud minu tulekust ja eesmärgist. Seletasin, kes ma olen ja miks ma tulin ja andsin mett. Rahuneti maha, pandi istuma. Intervjuu kestis 2 tundi. Muuhulgas selgus, et ihunuhtlust tuleb jagada mitte ainult naistele vaid ka meestele, võimuinimestele laiemas mõttes, et need üle käte ei läheks. Võimuinimene kartvat ainult füüsilist vägivalda, rääkimine talle ei mõjuvat. Võimuinimeste energia on looma energia. Nuhelda tuleb vitsa või piitsaga, mitte rusikatega. Naise energia olevat maaenergia ja nagu elekter, mis valgustab kitsa vihuna kaugele, aga mehee energia päikese energia, mis valgustab üldiselt igalt poolt.  Kogu maailm koosnebki energiatest. Villu Põldma on enda jaoks selgeks teinud, kuidas maailm töötab ja tal on selles teoorias mugav peesitada. Siiski tuleb endale aru anda, et nii Põldma, Vigala Sass kui ka paljud teised on endale püsititanud teooria ja leiutanud vastava keele. Kuidas see tegelikkust peegeldab, on ja jääb mõistatuseks.
Õhtul tulin Tallinna ja siirdusin kohe ateljeesse, kus Sorge juba terve päev maalinud oli. Kuna juhtus olema Signe Kivi sünnipäev koos vastuvõtu ja veiniga EKA aulas, saabus Sorge veidi nokastanud seisundis. Ta oli isegi Sorge kohta liiga õnnelik. Hakkasin suurt ühispilti maalima. Igaüks maalib sinna iseend ja see läheb Jaan Toomikule kingituseks meie kursuse poolt. Sorge tormas minema ja naasis varsti koos Heie Treieriga. Heie istus voodile ja naeris iga asja peale, mida S ütles ja iga maali peale, mida S näitas. Siis küsis Heie, kas non gratakad tõesti tema nime ei teadnud paar aastat tagasi, kui nad teda uksest sisse ei lasknud, et intervjuud teha. Sorge ajas süü minu ammuse tantsupartneri (kes mind suudelda üritas, kui olin 20-aastane) P.I kraesse, kes oli nõudnud, et non grata tegevus jääks ajakirjandusele saladuseks. "Kuramuse P," mõtlesin, "juba 10 aastat tagasi oli ta liiga omas mullis". Kui Heie tõusis ja minema hakkas, kihutas elektrijänesena hüppav Sorge koos temaga minema. Mõne aja pärast kostus õuest või koridorist kellegi totakalt õnnelik kisa ja ma kahtlustan, et see võis olla Sorge, kes ei suutnud otsustada, kuhu poole liikuma peaks ja põrkas vastu seina.
Jätkasin vaikuses ja rahus oma figuuri maalimist kuni poole kümneni ja siis läksin trammiga koju. Peagi helistas Katrin, kes oli kohtunud maani täis Sorgega, kellelt olevat võimatu ateka võtmeid saada. Mul aga polnud koridori võtit, nii pidi ta ikka Sorgelt võtmed võtma. Katrin tahtis maalil oma detaile lõpetada, enne kui Viini sõidab.
Reedel maalisin veel natuke ja õpetasin K-d maalima. Kella 3-ajal päeval ilmus Sorge. Tema jope ja mobla olid kadunud ja ei mäletanud, kus ta hommikul ärkas. Kobis teki alla. Maalisime veel veidi. Mina olid Marco Laimre peale vihane, sest olime kokku leppinud kohtumise, aga tal oli mobla väljas. Teiseks olin vihane selle peale, et ma sain alles reedel teada, et esmaspäeval peavad Moskva sõitjate passid IDK-s olema. Lasin Svenil Tartust passi ja foto cargobussile panna ja kell 16 oli see kohal. Kella 18-bussiga lõpuks sain koju, Tartusse. Olin pehmelt öeldes omadega läbi. Eilegi olin veel päris unine. Pidin snowtubingu ajal ära külmuma ja magama jääma. Snowtubing oli põhimõtteliselt lahe. Sven ja tema töökaaslased orgunnisid bussiga sinna ja tagasi, grill otse koha peal.
Homme lähen maale.
This entry was posted in kunst. Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s