Veneetsia Biennaalil käidud


Reede öösel saabusime EKA magistrantide ja magistritega Veneetsiast, kus aeg möödus biennaali külastades ja mööda linna ekseldes, kaart näpus. Ilm oli valdavalt soe ja kuiv, aga kolmapäeva õhtul ujutas äikesevihm tänavad üle. Minu lemmikud olid Pranstsusmaa, Venemaa ja Mehhiko. Venemaa meeldis kõigile. Üldiselt iseloomustab minu lemmikuid äärmine täpsus ja põhjalikkus, nn juurteni minek. Samas on kõik need tööd tehtud erinevate meediumitega. Marko Mäetamme töö mõjus teistega võrreldes tugeva ja selgena. Ka Leedu töö meeldis mulle väga.
 
Kõige lahedam sündmus oli aktifoto tegemine biennaalil Giardinis Jaapani paviljoni katusel.  See juhtus nii: Eesti Ekspress oli mind intervjueerinud naturismi teemal ja nad tahtsid aktifotot ootamatus olukorras. Hiilisime Sorgega hommikul kella 10-ajal Giardini biennaalipaika. Piletit me ei ostnud: tagant pargi otsast saime vaikselt sisse imbuda, nii et keegi ei märganud. Seal on tihe võsa. Esimesena jäi teele ette Jaapani paviljon. Selle külge oli ehitatud trepp, mis viis katusele. Sorge tegi ettepaneku minust Jaapani paviljoni katusel aktipilt teha. Nii ka juhtus. Passisime natuke aega paviljoni ees. Galeriis askeldas valvur, kes arvatavasti oli meid näinud, aga kuna kell oli 10 läbi, pidas meid ausateks kodanikeks- enne 10 ei saa keegi sisse, kuna kl 10 avatakse piletikassad. Kui valvur oli meie poole seljaga, ronisin kiiresti katusele. Seal võtsin riiided seljast ja poseerisin Sorgele, kes tegi mitu fotot. Niipea, kui riidesse panin, ilmus nurga tagant umbes 30-pealine turistide jõuk. Kui alla ronisin, teatas Sorge, et tunneb ärevust. Õhtul meilisin pildid ajalehele, kuid järgmisel päeval sain teate, et need olevat liiga tumedad. Niisiis tehnilistel põhjustel fotot ei avaldatud. Arutasime kunstnikega, et selle foto võiks saata mõnda kunstiväljaandesse koos eellooga. Fotot õppinud Katrin teatas, et Ekspress ei teadvat fotograafiast midagi ja et see pilt töötabki siluetina. Kirke arvas, et nii ajaloolises kohas tehtud foto eest võiks 100 EURi küsida. Ei usu, et keegi oleks veel samas kohas aktifotot teinud, pealegi salaja.
Muud erilist nagu ei toimundki. Magasime Sorgega suures abieluvoodis- vaatepilt, mis Kirkele hästi meelde jäi. Pealegi magasime mõlemad paljalt, mis meie jaoks on normaalne, aga teistele jälle miski, mis väärib eraldi välja toomist. Õhtuti kas jalutasime linnas või vestlesime hotellis. Mõned tudengid armastasid hotelli akna all tänaval juua, aga see ei meeldinud hotellitöötajatele. Viimaseks õhtuks oli seltskond veinilembi lähedal asuva kiriku trepile liikunud.
 
Ärasõidupäeva hommikul käisime paari tudengiga veel kiiruga Mehhiko paviljonis ja vedas, ei jõudsime, sest see oli nii vinge. Poolel teel hotelli hakkas korraga kiire, sest mingi segadus oli tekkinud bussiaegadega. Alanud nohu tõttu tekkis mul raskete pampudega kuumuses ringi joostes õhupuudus. Sain päris pahaseks, aga nagu tavaliselt, jahtusin kiiresti maha. Lendasime kahe lennukiga: Veneetsia-Praha ots sai mindud propellerlennukiga ning Praha-Eesti liin suurega. Kahe lennu vahel oli pea 4 tundi! Mis selle aja sees juhtus oli peaaegu sama huvitav nagu aktifoto tegemine Giardinis. Olin Sorge, Kirke ja Raidiga. Alguses mängisime sõnamängu ja läksin Raidiga vaidlema teemal, kas Lenin on kultuuritegelane või mitte. Mina-on, Rait- ei ole. Seejärel lamasime õues murul ning Sorge otsis lennujaamast pistikupesa, et kohvi keeta. Pudeli, kuhu kohv keeta, leidis ta prügikastist: oli värskelt visatud, järelikult ohutu. Spiraal oli Sorgel endal kaasas. Ta leidis meeste WC-st pistikupesa. Ootasime ukse taga, kui korraga kaks meest üksteist toetades vetsust kiiresti väljusid. Selgus, et Sorge oli spiraali veest välja võtnud ja tagasi pannud, mida ei tohi teha, sest nii võib eluohtliku löögi saada. Õnneks piirdus kõik vaid pudeli lõhkemisega. Sorge jõi mõnuga kohvi, kuna mina tänasin õnne, et ma kohvi ei vaja.
Korraga avastasime meditatsiooniruumi! Kahjuks olid seal kõvad toolid, nii pidime põrandal lamama. Magamisest jälle ei tulnud midagi välja, sest Sorge hakkas laulma ja seejärel hakkasime jälle igasuguseid asju rääkima. Teemaks olid õppelaen ja EVP-d. Mis sa teed, kui intelligentsus ja kogemused üle ääre ajavad, nii et tekib vajadus nad välja elada. Kui Kirke arvates olime kõik väga ilusad, siis minu arvates olime nii ilusad kui ka targad ja samas ka hästi koomilised tegelased.
This entry was posted in kunst. Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s