Afropatsid ja Kaunase soouurimuse konverents


 
Vahepeal tegime Sveniga mõlemad afropatsid ning käisime Valery Bareta juures akte pildistamas. Patside tegemine võttis mul aega 7 tundi ja mul on peas 700 grammi kunstjuukseid: valgeid, musti ja helerohelisi. Kaunases tulid mutikesed ligi, katsusid patse ja ise rääkisid tundmatus keeles.Lai naeratus Mulle tundub, et need sobivad mulle, aga õhtuks on kael valus. Nüüd kasvatan suurte lihastega härjakaela.Üllatunud
 
28.11-1.12 viibisin Kaunases, Leedus konverentsil "Gender Studies in Baltic States Region". Ürituse korraldajaks oli Vilniuse Ülikooli Kaunase antropoloogiateaduskond. Käisin seal AEF-i rahadega. Sealne korraldaja, vanemteadur Aiste Urboniene kutsus mind oma magistritööst rääkima. Lisaks veel filmisin mõnesid ettekandeid. Sõitsin sinna ja tagasi kahe bussiga suunal Tartu-Riia-Kaunas ning tagasi Kaunas-Riia-Tallinn. Ööbisin hotellis Romo Uostas, mis minu ehmatuseks asus umbes 10 km linnast väljas jahisadamas. Internetilehelt ma välja ei lugenud, et hotell nii kaugel asub. Üldse oli tegemist odava kohaga, kuhu ei soovitaks kellelgi minna. Merevaade pole siiski seda väärt, et tuba ei koristata, hommikusööki ei pakuta, trollipeatusse on 2 km jalgsi ja turvamees ei tee midagi öörahu hoidmiseks.Vihane Internetist ja lisatekist ei tasu unistadagi! Õnneks leidsin põrandasoojendusnupu, millega sai siis ka toa soojaks. Mingit keskkütet polnud näha. Sama seis oli ka ühes kesklinna hotellis, kui seal viibinud tšehhi teaduri juttu uskuda. Kiidan siinkohal viisakaid ja abivalmis tudengeid, kes mind esimesel õhtul jaamast hotelli ja järgmisel hommikul hotellist ülikooli transportisid. Noormehed on seal aga tõelised džentelmenid. Kannavad kõiki su kompse, avavad uksed ja lasevad esimesena uksest sisse ja üldse aitavad, kus aga vaja. See oli ehk kõige positiivsem kogemus konverentsil. Päike
 
Konverents algas järgmisel hommikul plenaaristungiga nagu nad seda nimetasid (mind aidanud noormeees ei teadnud, mida see tähendab).Lai naeratus Tähtsamad lektorid pidasid kõnesid, avakõne oli ülikooli rektorilt, kes oli meessoost. Mikrofone ega sünkroontõlget polnud (üks ettekanne alguses ja hiljem veel paljud olid leedu keeles!), tehnika oli vana ja puudulik ning konverentsi pastakas ei olnudki konverentsilogoga vaid oli suvaline pixma pastakas.Nuttev Noored laulsid ja mängisid kitarri. Poliitik kutsus feministe üles uurimused valitsusse viima. Leedu valitsus olevat tagurlik ning tunnistavat ainult ametlikult abielus inimeste õigusi. Teine tähtis probleem, mida arutati oli naiste perekonnanimi. Leedus muutub naise perenime lõpp abiellumisel, aga mehe nimi ei muutu, nii on aru saada, kas naine on abielus või mitte. Mehest aru saada seda ei ole.
 
Peale plenaaristungit toimus töö sektsioonides. Sellest oli kahju, kuna nii ma ei kuulnud kõigi ettekandeid. Rahvast oli Lätist, Tsehhist, Norrast, Poolast, Rootsist ja mina siis Eestist. Mu ettekanne kestis 30 min, millest ca 10 rääkisin ja ülejäänud aja näitasin filmi "Naiselik vaist", mis kõigile väga meeldis ja mida minult paluti ülikoolidesse saata. Seejärel toimus täielik pralle. Laud oli lookas, soe ja külm toit, vein, kohv, koogid jne. Noored jälle esinesid muusikaga. See toimus 1572. aastal asutatud ülikoolihoone keldrisaalis. Viimaks sõitsin odava taksoga hotelli. Öösel oli mu korrusel läbu, magada ei saanud, kella 5-ajal käisin õiendamas nii pidutsejate kui turvamehega, kes ükskõikselt õues suitsetas.
 
Järgmisel hommikul pidi toimuma ümaralud, aga jäi mingite siselahkhelide tõttu ära. Selle asemel viis grupp hakkajaid tudengeid meid, tarku ja suuri teadlasi leedu kuulsa muusiku ja kunstniku Ciurlionise näitust vaatama. Tema pastellid on rahvusromantilised ja vaadata on neis palju. Muide, hommikul olin trolliga linna tulnud. Trollijuhilt küsinud, kus maha minna, ei osanud ta inglise keeles vastata ning palus noori reisijaid appi. Sain teada, et väljuma pean Vilniuse peatuses. Tee peal üritas ta minuga vene keelt kõnelda. Kui väljusin, andis signaali ja karjus mikrofoni, kuhu suunas minna. Kogu peatänav kuulis seda ja rahvas vaatas mind. 15 min kuulus Leedus!Lai naeratus Vilniuse tänav olevat väga pikk ja selle kohta on nali, et see viib Vilniusse välja, nii et polegi vahet, kummas linnas elad. Kunagi oli ju Kaunas Leedu pealinn. Peale muuseumit sõime supirestoranis rahvussuppi ning siis toimus veel linnaeksursioon ametliku giidiga. Käisime Kaunase sünnikohas, linnuse juures. Vaatasime raekoda, vanu kirkuid jms. Üllatuslikult lõppes meie jalutuskäik Rahvusvahelisel Tekstiilibiennaalil kunstihoones. Rahvast oli jube palju. Nägin Aet Ollisaart Tartu Kunstikoolist. Näitus oli väga hea, ma ei kujutanud ettegi, et tekstiiliga on võimalik ehitada grammofon ning teha heliinstallatsioon! Tekstiil ei olegi ju ainult heegeldamine!Üllatunud Väga poliitilised seinavaibad olid seal ka. Ja laste koolivormid, millele oli kirjutatud homo, sissy jms.Nohik
Kõige viimaks sõime restoranis. Tsisel päeval oli meid vähe järgi jäänud, enamus oli juba koduteel. Ah, siis veel tuli üks korraldajatest minuga poodi kaasa, et ma petta ei saaks ja pani mind trolli peale.
 
Öösel kell 02 hakkas takso kutsumise saaga. Läksin alla, kus turvamees magas. Togisin teda jalaga, ta ärkas. Palusin kutsuda see odav takso, mille nr mul oli taskus. Selgus, et turvamehe mitte kumbki telefon pole suuteline sellele numbrile helistama ja nii kutsus ta teise firma takso. Turvamees ei osanud inglise ega vene keelt, kuigi tundus olevat minust noorem ja oleks inglist võinud rääkida nagu kõik noored seal kandis. Taksojuht oli samuti umbkeelne ja mingil arusaamatul põhjusel viis mind suvalisse kohta keskinnas. Ta polnud aru saanud, kui turva talle leedu keeles ütles, et bussijaama!Üllatunud Lõpuks maandusime jaamas, olles vahepeal kuulanud kohutavat venekeelset musa kohutavalt kõvasti (ta pani vaiksemaks minu märkuse peale- ma õnneks suutsin hääldada välja sõna gromkost). Kotte tassida ta ei aidanud ja raha võttis korralikult. Mats selline!Hambaid paljastav
 
Kella 3-ajal üksinda jaamas oli suht kõhe ja siin-seal lällas mõni jota ning pudeleid korjalti ka pimeduse katte all vaikselt. Mõtlesin, et mis siis, kui buss kuhugi mujale läheb ja ma ootan vales kohas, õnneks ta tuli ja ma magasin bussis kuni Riiani. Sealt edasi magasin järgmises bussis kuni Tallinnani. Eestis oli ilus jõuluilm paksu lumega. Leedus sadas vihma ja lund vaheldumisi ja puhus lõikav tuul.
 
Üldiselt võib käigu kordaläinuks lugeda. Andis hea kogemuse ja tõi organismi sügisesest väsimusest välja.
 
This entry was posted in Reisimine. Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s