Port Performance Israelis


Olen siis nüüd lõpuks kodus. Port Performance toimus sedakorda Tel Avivis, kuid käisime ka Jeruusalemmas ning kõrbes Surnumere ääres. Marsruut oli järgmine: Tel Aviv-kõrb-Jeruusalemm-Tel Aviv. Esimesed 5 päeva veetsime Tel Avivis, kus elasime ühes peres. Mees oli fotograaf ja naine rõivadisainer. Ilm oli ilus ja vahepeal lausa kuum, kuigi pidevalt puhus jahe tuul. Ujuma ma ei läinudki. Ahjaa, meie grupp koosnes 6 liikmest: korraldajad Johannes ja Angelika, mina ja Katrin eestist, Dionys Šveitsist ja Mara Itaaliast Naapolist. Kohtusime huvitavate kunstnikega, kellest märkimisväärseim, Hannah-nimeline naine elas katusel ja tegi nii multikaid kui ka rõivaid, näiteks pluusidest seelikuid.Lai naeratus Samuti külastasime kodukino ning sattusime protestiaktsioonile, kus araablased protesteerisid selle vastu, et neid tahetakse nende päriskodust Yafost välja tõsta, et sinna ärihooned ehitada. Paaril korral ka harjutasime perfokaid ja tegime etüüde. Sõime ainult taimetoite. J arvates oli liha süüa ohtlik.
 
Seejärel sõitsime kõrbe. Koha nimi oli Mezoque Deragot, mis ei tähenda metsikut draakonit vaid sügavat orgu. Oleksin tahtnud, et see oleks metsikut draakonit tähendanud, sest midagi metsikumat kui kõrb ei kujuta ma ette. Olin end juba Tel Avivis viimasel päeval haiglaselt tundnud, aga kõrbes läks mu tervis täiesti käest ära.Haige Kuna olen tolmuallergik, ei saanud ma hästi hingata liiva tõttu, mida tuul üles keerutas. Elasime suures telgis ja magasime liivasel põrandal liiva täis imbunud mattidel. Toidunõusid meil polnud, nii sõime kord kapsalehtedelt, kord pitadelt (leib). Ükspäev käisime 5 km kaugusel Surnumere ääres. See asub 400 m allpool merepinda. Ronisime kogu selle maa mööda kaljusid alla. Sain selle käigus päikesepõletuse.Nuttev Surnumeri on nii soolane, et seal saab vabalt pikali olla, ilma et ära upuks. Sool aga mõjus mulle nii, et keha hakkas kipitama ja ma ei saanudki kauem vees olla. Teised määrisid end mudaga, aga ma ei saanud ka seda teha, ilma et kipitustunne väljakannatamatuks ei muutuks. Nii ma lamasin põõsa all tundide viisi, kirudes oma saatust ja oodates õhtut, et koju saaks. J arvas, et keskpäevase päikesega ei jaksa me kõndida. Lõpuks ikka sõitsime häälega koju. Duširuum oli kõrbes jube koht, sest aknad olid lahti ja tuul tõmbas. Vesi oli külm. Kõrbes läheb õhtuti külmaks ja hakkab puhuma tormituul. Esimesel ööl mõned meist kartsid, et tuul viib telgi minema. Telgiriie laperdas terve öö kõvasti. Üks öö oli jälle rebane telgis. Tegime Katriniga videoid ja fotosid kõrbemaastikus, aga kuna ilm oli ebasoodne (tuul) ning aega ka polnud palju, ei tulnud meil suurt midagi välja.Pettunud Muide, kaotasin oma Veneetsia kübara kuhugi Surnumere kanti. Selle pael katkes ja tuul viis ta sekundiga mu peast minema, kuristikku.
 
Jeruusalemma jõudnuna olin juba poolsurnud. Selgus, et meie hotellituba asub katakombis ehk keldris. Magasime naridel. Madratsid olid miskipärast kile sees ja üldse oli seal pime, külm ja niiske. Kohtusime serblastega ja mustanahalise ehitajaga Californiast. Inimesed olid seal kõik lahedad. Esimesel päeval külastasime nutumüüri ja käisime Kolgata teel. Samuti põikasime sisse kirikusse, kus asuvad kõiksvõimalikud Jeesuse värgid nagu rist, koht, kus ta ristiti jne. Kirik oli palvetajaid täis nagu ka müür. Naiste ja meeste pool olid erladatud ja naiste oma oli väiksem. Muide, iisraeli naistele on sõjavägi 2 aastat kohustuslik. Tänaval võis näha heas vormis naissõdureid. Juudi naised olid üldse sportlikus vormis.Naeratus Mina aga jäin järjest haigemaks ja õhtusel näituse avamisel kaasaegse kunsti muuseumis olin juba oma hääle kaotanud ja naersin aeg-ajalt kiledalt nagu kukk Amadeus. Järgmisel päeval käisin hommikupoole veel ringi, aga seejärel jäin voodisse ega tõusnud sealt enne järgmist hommikut. Mul oli palavik, hääl ära, nohu ja kõhugripp.
 
Tel Avivis tagasi hakkasime elama India- pärases külalistemajas. All oli india restoran ja ülal külalistemaja. See oli armas koht. Soe ja kuiv. Minu õnnetuseks aga selgus, et nad pakuvad vaid taimetoitu ja ainult indiapärast. Selgus, et see ei maitse mulle kohe üldse. Jube lihtsalt. Sure või nälga!Haige Igatahes olen vist tõesti alla võtnud, sest muidu kitsad teksad läksid väga libedalt jalga kui koju jõudsin. 
 
Valmistasime oma perfokad ette ja 4. mail toimuski esitlus Tel Avivi kaasaegse kunsti keskuses. ma veeretasin suurt kivi maas kuusnurga kujuliselt edasi tagasi 20 min. Katrin lennutas rõdult paberlennukeid kirjaga Jumal, Mara mängis kanamunadega kodu ja Dionys tassis mullakotti üles-alla. Angelika ja J tegid ka perfoka. Inimestele mu töö meeldis. Mul oli hea meel, et sain terveks selleks kuupäevaks. Naeratus
 
Kojulend venis pikaks ja kurnavaks, sest öises lennujaamas kontrolliti mind põhjalikult. Kotid vaadati mitu korda läbi ja passi uuriti ka korduvalt. Küsiti, miks ma Tel Avivis käisin ja mis asi on performance. Olin pärast nii väsinud, et see väsimus ei läinud mitu päeva üle. Alles täna tunnen end normaalsemana. 
This entry was posted in kunst. Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s