Sorgega keevitamas


Mööda sai pöörane nädalavahetus maal ema juures. Nimelt valmistume Sorgega näituseks, millega seoses keevitame vanarauast kokku ühe müstilise eluka. Sorge õpetas mind keevitama. Mul on maal isast jäänud traatkeevitusmasin. Sorge tuli Türilt vana Žiguliga, tõi oma logiseva relaka ning töö võis alata.Naeratus Kuuma päikese all alasti keevitamine pole nannipunnide ajaviide. Tegelikult peaksid jalas olema saapad ja seljas tulekindel ülikond. Tõsi, näokaitsed olid meil ees. Palja silmaga keevitusleeki vaadates võib millalgi pimedaks jääda: see on nagu päike. Suristasime seal poolteist päeva, kuni traat sai otsa. Raplast kahjuks traati ei leidnud. Seejärel kolasime Hõreda mõisas ja avastasime, et viinaköögis on aktifotodeks ideaalne valgus. Käigu pealt viskas Sorge valmis ka Veneetsia Biennaali projekti.Pidu Viimaks tegin temast karikakardes aktipilte. Ta lausa nõudis, et need kõikvõimalikele näitustele saadaksin. Elulahe. Kuum Kopa on ette visanud see pidev kahtlustamine, keelamine, virisemine, ära tegemine ja loovisikute kohtusse kaebamine. Sorgel on eluterve suhtumine loomingusse, aga temalt ei oskakski muud oodata. Igati produktiivne nädalavahetus ja emal ka nalja nabani. Lai naeratus
 
Käisin veel maasikal ja vaarikal ning õhtuti leotasin küpsiseid värske piparmünditee sees. Päevitasin murul ja lugesin Oskar Looritsa programmartikleid eelmisest eesti ajast. Ei mingit internetti.
 
Ahh, tule keevitajaks!
 
Advertisements
Rubriigid: kunst. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s