Värviesitlus, meediakonverents ja matk


Vahepeal on toimunud sürre asju nagu näiteks modellina osalemine Goldwelli juuksevärviesitlusel, mida oli Olümpia hotelli vaatama toodud n-ö koolituse mõttes 200 purjus soome juuksurit. Mida iganes, vähemalt sain juuksed tasuta punaseks. Pole paha. Naeratus
 
Võtsin osa konverentsist "Häda meedia pärast". See toimus TLÜ-s. kohal olid soome ja eesti naisajakirjanike seltside liikmed. Räägiti meedia mõjust ja soorollidest meedias. Oli väga huvitav kuulata. Minult küsisid mõned soomlased, et millise ajakirja juurest olen ja miks mind eelmisel õhtul saunas näha polnud. Lai naeratus Selgitasin, et olen kunstnik, mind huvitab soouurimus ja kahju, et ma sauna ei tulnud.
 
Kuna tööl on uus labor ja üldse on õhkkõnd jätkuvalt närviline, võtsin sel kuul 6 tööpäeva tavalise 7 või 8 asemel. Ükskord Tartus otsustasin, et ma ei tee terve päev mitte mingisugust tööd. Isegi pulmavideoid ei tee. Selle asemel käisime Sveniga Karlovas ilusaid fotosid tegemas. Oli väga tore päev. Kuldne sügis. Päike Parimad päevad on need, kus inimene ei tööta. Mul hakkab tööst kujunema filosoofiline teooria. Varsti võin tööst doktoriTÖÖ teha.
 
Laupäeval käisime vana matkaseltskonnaga- Aivar, Peep, Sven ja mina- Ahunapalu rabas Emajõe suursoos. Selgus, et veel aasta tagasi seal olnud matkarada on kadunud, kuna sinna on elama asunud inimesed, kes on omavoliliselt otsustanud, et nemad ei soovi oma majast matkajaid möödumas näha. Vihane See tõi meile kaasa probleeme. Nimelt olime sunnitud kogu tee lugema aeg-ajalt silte "eramaa" ning tungima läbi tõelisest võsast, hüppama üle ja minema läbi kraavide ja lõpuks pidime raba peal veel peaaegu põlvini vees sumpama. Õnneks olid mul veekindlad saapad, aga Aivar tormas muidugi kohe tossudega vette. Pärast väänas sokkidest liitri turbavett välja. Teised jalutasid paljajalu veest läbi, mis oli mõistlikum tegu. Pärast kõiki vintsutusi ja einet laagriplatsil, mis imekombel veel alles oli jäetud, jätkasime teekonda läbi eramaade, käisime Peipsi ääres linnutornis ning seejärel läksime maanteele, mis meid tagasi Ahunapallu pidi viima. Õnnetuseks selgus, et olime kilomeetreid valesti arvestanud ja tegelikult peaksime kõndima veel üle 20 km. Kell oli juba viis. Aivar arvutas, et kõnnime umbes kella üheksani. Olime juba niigi väsinud. Nuttev Kuid mis seal ikka, tuli astuma hakata. Umbes 1,5 tunni pärast, kui olime juba suht tülpinud, võeti meid auto peale. Kohalikud jõhvikalised viisid meid Ahunapallu. Selgus, et tee on uskumatult pikk ja ma ei usu, et me isegi üheksaks kohal oleksime olnud. Meil oli hea meel, et meid päästeti. Naeratus Ilm oli kohtav nagu ikka. Me pole kunagi ilusa ilmaga saanud matkata. Terve päev oli pilves ja õhtul tõusis tugev tuul ning hakkas uduvihma sadama. Palun ärge rääkige mulle, et pole oelmas halba ilma, on ebasobiv riietus! Halb ilm ON OLEMAS.
 
This entry was posted in Meelelahutus. Bookmark the permalink.

Värviesitlus, meediakonverents ja matk on saanud ühe vastuse

  1. Kaic ütles:

    aga ilmaga seoses. no egas siis kui ilmastukindlad riided maailma ja reisi päästa. kui vihm ja plöga otse näkku pritsib, tuul pikali viskab jne, ega siis pole küll muud kui skafander selga panna või allveekostüüm, siis vast tõesti ilmast poogen.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s