Halenaljakas


Käisin täna jälle tööl. Seal valitses kaos. See pole muidugi mingi uudis, aga täna küll otsustasime probleemidele lahenduse leida. Itimees tegeles laboriga tükk aega. Uus labor on muljetavaldav, kuid programm kohmakas, me ei tea veel kõiki selle võimalusi. Mulle tundus, et mehed irvitavad mu üle, kui neile arvutiprobleemidest rääkisin.
Pettunud Kuna vahepeal fotosid välja lasta ei saanud, töötasin täna umbes 22.30-ni, kuigi mu tööaeg on kuni 21.00. Enne lahkumist ei saanud ma poodi valve alla panna. Aparaat ütles, et kood on vigane vms. Kerisin ukse üles, otsisin poetelefonist kolleegi numbri, kerisin ukse tagasi alla ja siirdusin aparaadi manu. Helistasin talle, aga ta ei vastanud. Siis läksin otsima, kes mind aidata võiks. Rimi valvelaud? Need tädid ei teadnud midagi. Turvamehi polnud näha. Helistasin teisele kolleegile, kelle telefoniaku üles ütles. Arvasin juba, et jään eluks ajaks tööle. Kolmas kolleeg võttis toru ning soovitas minna infolauda. See aga oli juba kell 21.0 suletud. Kurtsin oma muret venekeelsele turvamehele. Too kutsus ühe turvanaise. Viimane seletas, et valve alla ei saa panna, kui on ukse ja põranda vahel vahe ja palus üle vaadata. Oligi. Kusjuures kunagi ammu, kui 1. korda valve alla panin (nüüd siis 2. korda), ütles üks kolleeg, et väike vahe võib sinna jääda. Silmi pööritav
OK, läksin 2. korrusele, panin riidesse, läksin alla ja kiirustades peauksest välja. Esimesest uksest sain välja, aga teisest enam mitte. Olin kahe ukse vahel lõksus. Vähemalt oli soe. Keskuses sõitis ringi üks habemega vanamees punasel koristusmasinal. Kloppisin klaasile ja ütlesin sõnu selgelt hääldades, et ma ei saa välja. Vanamees viipas lahkelt ja varsti oli ta tagasi koos tuttava turvanaisega, kes imestunult uuris, kuidas ma esimesest uksest väljusin. Lihtsalt väljusin ja kõik. Ta sõnas, et peale kella 11 saab ainult personaliuksest välja ning eskortis mind turvaliselt õige ukse juurde. Kui sealt välja sain, olin vabaduses. Tee kulges nüüd bussijaama suunas. Tee peal pidin ühes kohas ringiga minema, kuna suurte tööautodega töömehed tegid midagi keset teed. Bussijaamas läksin oma bussipeatusse. Õnneks bussid veel käisid. Ootaskin kella 23.30-est bussi. Korraga keeras putka ette mürinal mingi tööauto. Lisaks oli seal veel üks tööliste buss. Ootasime bussi ühe naisasotsiaaliga, kes suitsetas. Korraga ütlesid mehed, et minge eemale, siin hakkab tuld lendama. Üllatunud Läksime putkast välja. Mehed asusid heleda leegiga keevitama. Mina hakkasin seepeale naerma. Asotsiaal vaatles mind huviga.
Homme jälle tööle!
This entry was posted in Arvutid ja Internet. Bookmark the permalink.

Halenaljakas on saanud 2 vastust

  1. Kaic ütles:

    oi, kus sinuga ikka juhtub🙂 eks see murphy seadus ole. kui kõik on hull, läheb see tavaliselt hullemaks. ja kui kindlasti poest veel läbi läksid, et toitu otsida, olles järjekorras, ja jõudes kassani, tuli välja, et see oli vale järjekord….

  2. Margus ütles:

    Ae Signe!Hästi kirjutad küll, mahlane sõnavara ja tekib huvi, et kuidas lugu lõpeb. Midagi häirivat Su kirjutamisstiilis ei tajunud. Olen kunagi ammu Su kirjutatut pisut lugenud ja Su pildinäituse avamisel käisime Su õe, Wandaga.(Annega) Kahjuks on see suhe läbi juba aastaid. See selleks, aga tundsin juba siis, et oled ikka üle keskmise nii sõnaseades kui ka kujutavas kunstis. Hea fantaasia, ideid jagub, tubli jah!selle kommentaari kirjutas Want Kesk Eesti kolhoosikeskusest Jõgeva, nüüdseks REIKI 5

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s