Seks surnuaial ja käima õppimine


Tänasest alates õpin kõndima. Võin keharaskusega jalale toetuda, mida tehes on aga väga valus. Tänases taastusravis olid kohal tudengid. Tegin vanu tuntud harjutusi. Lõpuks pidin seisma, viies keharaskuse kordamööda jalalt jalale. Kui taastusraviarst mul esimese sammu palus astuda, ei teinud ma seda mitte. Minus tekkis paanika. Võrdlesin seda ujuma õppimisega. Pidime 2. klassis ujuma õppima. Teised lapsed said juba paari tunniga ujumise selgeks, aga mina ei saanud kuni lõpuni kabuhirmust vee ees võitu ja ujuma õppisin alles mitu aastat hiljem, kui ilma pealtvaatajateta oma võimeid proovisin. Taastusraviarst ütles lohutuseks, et teised patsiendid ka ei julge esimest sammu astuda, aga kui juba esimene samm tehtud, lasevad mööda saali ringi nagu vanad kiirkäijad (selle lause viimase osa leiutasin ise). Tudengitel oli igatahes huvitav hommikupoolik.

Eelmisel nädalal arstilt tulles kohtasime bussis hullu naist. Ta tuli bussi, ise ilmekalt rääkides: "Seks surnuaial on eriline elamus, soovitan kõigile!". Seda lauset korrutas ta nagu mantrat. Jaanile oleks see tädi kunsti teemalist ainet pakkunud. Smile Siis istus naine (vanus 45+) akna alla pingile ja rääkis edasi:
"Mina püsisuhet ei taha, lapsi toota ei taha, huhaaahaa, müahhaaa… Kõige parem töö on seksimise töö. Ja erilised elamused on ikkagi surnuaias seksimisega. Mõni surnu mõtleb, et oleks ta elus rohkem seksinud, oleks ellu jäänud! Sureb sellepärast haigustesse, et tööst oli väsinud… seksida tuleb nii palju kui tahtsid. Mõne teise haiguse kätte suri ära, ega see suguhaigus pidanud olema. Oleks saanud rohkem seksi, oleks pikalt elanud. … seksikas noor mees ja, einoh, mis ma räägin. Mina tahan ikka kõrge elueani seksikas olla. Tööst väsinud vanamehega ei maga iialgi!". Sven salvestas mobiiliga, kahjuks aga oli helikvaliteet nii halb, et osa teksti läks kaduma. Hakka või diktofoni kaasas kandma, ausõna! Nii head hullu pole ammu näinud. Kõige selle juures paistis ta olevat enesega rahul ja rõõmsameelne. Kaasreisijaid polnud tema jaoks olemas. Elas teine oma maailmas. Mõned kommenteerisid teda omavahel vaikselt, me Sveniga olime naerukrampides, aga enamus inimesi säilitas tavapärase eestlasliku pahura või paremal juhul ükskõikse seisundi nagu midagi poleks juhtunud.

Hoolimata liikumisraskusest käisin neli korda PÖFF-il: kolm korda Sveni ja Aivariga, ühel korral oli Aivari asemel Peep. Külmund jõgi, Valss Bashiriga ja Kus on Osama Bin Laden olid superhead filmid, aga india film Gulabi kuulujutud, jama. See oli viimane kord, kui ma india filmi vaatama läksin. Aitab! Tuleb tunnistada, et mul on india vastu allergia, sest mulle ei meeldi ei selle maa toidud ega filmid.

This entry was posted in Tervis ja heaolu. Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s