Patupesa Key West ja alligaatorimaa


Et kõik ausalt ära rääkida pean alustama sellest, et mulle meeldib Ameerika ja ma ei kavatse mitte kunagi mitte mingil tingimusel vastupidist teeselda. Naeratus
 
Kujutlege Tartu Karlova või Tallinna Kopli taolist (aga kenasti värvitud) puitelamute rajooni. Sinna kujutlege baare, kohvikuid, kõrtse, ööklubisid ja meeletu kitši täis kunstipoode. Ja homosid, lesbisid, bi-sid, cross-dressereid, trans- ja metroseksuaale, vanu hipisid ja ekstreemturiste. Roosad taksod, mille juhid töötavad ainult siis, kui neil paadisõidust ja päevitamisest tüdimus tekib. Selline ongi USA kõige lõunapoolsem tipp Key West, kust Kuubani jääb veel 90 miili.
 
Veetsin sõpradega viis päeva linnas, kus kõigil katus sõidab. Seda oli selgelt liiga vähe. Oleksin väga tahtnud tuttavaks saada koos soenguga umbes kahemeetrise transseksuaaliga, umbes meetrilaiuse ja kahe meetri pikkuse USA ainukese homobussijuhiga, kes tundus olevat soomuutmisega poole peale jõudnud, ainult ei tea, kummale poole, ööklubi ees poseeriva homoga ja paljude teistega, kes oleksid mu kunstiprojektidele tuult tiibadesse puhunud. Jutustan nüüd kõigest lähemalt.
 
Minu ja mu sõprade – meid oli vahepeal neli ja vahepeal viis- reis USA-sse kestis 21.02-4.03. Tegemist oli Estraveli sooduskampaaniaga, kus alates Stockholmist maksis pilet USA-sse Miamisse ainult 4000 EEK-i. 21.02 lendasime New Yorki, kus ööbisime eesti konsulina töötava L-i õe pere juures. Kuna viibisime seal vaid ühe päeva, jõudsime käia vaid MoMa-s. Linn oli kahtlaselt vaikne ja isegi Broadwayl liikus vähe rahvast. Ilm oli vihmane. Uisuväljal liugles paar uisutajat ja lipud väljaku ääres plagisesid suure tuule käes. Veebruarikuine New York oli nii erinev sellest, mida nägin mais 2005. MoMa-s võlusid mind Taiwani päritolu performancekunstnik Tehching Hsieh’i aastapikkuste performance’te dokumentatsioonid. http://en.wikipedia.org/wiki/Tehching_Hsieh Näiteks veetis tüüp terve aasta üksikkongis, kus ta ei teinud muud kui magas, sõi ja käis väljakäigus. Ainus inimene, keda kunstnik igapäevaselt nägi oli talle süüa toov sõber.
 
23.02 lendasime Miamisse, kust rentisime auto. Seal veetsime sumeda õhtu, uurides Art Deco linnaosa South Beachil. Sealsed majad ehitati aastatel 1920-30. Sõime ühes metallist vagunelamus imehead õhtusööki, mille käigus ajasin maha terve klaasitäie mahla. Noormeestest ettekandjad koristasid sõbralikult kaose ära ja tahtsid uue kana tuua, kuigi ka vanal polnud midagi viga, kui mahlast läbi imbunud alaosa välja arvata. Ettekandjad on USA-s väga abivalmis, kuid jootraha on peaaegu kohustuslik ja mitte ainult ettekandjatele vaid seda antakse isegi poodide müüjatele, ekskursioonijuhtidele jne. Vastupidiselt inglastele ei häbene ameeriklased rahast rääkimist.
 
Ööbisime Miami lähistel indiaanlaste hotellis, mille alumine korrus oli hiiglaslik mängupõrgu koos roosa tiibklaveriga ja kus sai uskumatult maitsvat hommikusööki. Näitab keelt
 
Järgmisel päeval sõitsime Everglades-i Rahvusparki, põigates enne läbi indiaanlaste külast, mis meenutas Peipsi äärseid asulaid. Teadsime, et seal elavad alligaatorid, aga ei aimanud, et nendega on võimalik fotol poseerida. Alligaatoritel nimelt oli kõht täis ja nad magasid praktiliselt turistide jalge ees asfaldil, samas kui privaatsust armastavad isendid pikutasid eemal võsas ja aktiivsemad ujusid kraavis. Everglades on soine ala, kus lisaks alligaatoritele elavad kilpkonnad, sisalikud, liblikad ja veel paljud linnu-, kala- ja loomaliigid. Sõitsime lähikonnas ringi, kuni ühel paadisillal selgus, et ka pelikanid on ideaalsed ameerika supermodellid. Naeratus
 
25. veebruar jääb ajalukku kui meie USA lõunatippu Key Westi saabumise kuupäev. Esmamulje oli petlik: vanad majad, paar asotsiaali. Me ei teadnud, et tegelik elu algab alles pärast päikeseloojangut. Sättisime end oma üürimajas sisse. Meie päralt oli terve teine korrus. Kuna selles maailmanurgas on ka talv aeg-ajalt soojem kui eesti suvi, puudus majas küttesüsteem, aga see-eest oli iga toa laes suur ventilaator. Kõigepealt pidime tegema esimese kolme päeva sisseostud. Muide, sealkandis leidub populaarne odav kaubanduskett Ross, kust saab võileivahinna eest riideid, kotte jms. Tõsi, rõivad ei ole just kõige popimad, aga häda ajab härja kaevu ja kui hästi otsida, võib ka disainerite ülejääke leida. Pirn igatahes sai Rossist edeva õlakott-maki, millel on ehtsad kõlarid. Tuleb vaid mp3 mängija kõllidega ühendada ja saadki oma kotist muusikat kuulata. Muidugi kuulevad seda ka teised tänavail liiklejad… aga meie mp3 ei võimalda õnneks/kahjuks eriti tugevat helivõimsust, pealegi on Key Westis igal teisel liiklejal kas ruupor, makk või jalgratta sisse ehitatud helikeskus. Lai naeratus
 
Järgmistel päevadel tutvusime Key Westi ja selle lähiümbrusega. Florida osariigis asuv Key West on mandriameerika viimane asustatud punkt enne Kuubat. Key West on Atlandi ookeanist ümbritsetud poolsaare moodi saareke. Key West on koht, kuhu on lahti lastud kõik maailma hullud. Enne eelmainitud patupesani jõudmist tuleb läbida umbes nelja tunnine teekond Miamist. Osa sellest kulgeb üle Atlandi ookeani ehitatud "Seitsme miili silla". Teekonnal tuleb läbida lugematu hulk saari, mida nad nimetavad Key’deks, näiteks Key Largo, kus asub veealune muuseum, Pelican Key, Fat Deer Key jne.
 
Key Westis on elanud mitmed tuntud tegelased, näiteks lõpetas Tennessee Williams seal oma kuulsa näidendi "Tramm nimega iha". Samuti elas seal 1930ndatel Ernest Hemingway, kelle kuuevarbalise Lumepalli-nimelise kassi järeltulijad siiamaani Hemingway majamuuseumis ringi hüppavad, kõigil 6-7 varvast.
 
Key Westis on troopiline kliima. Palmisaar Jaanuari keskmine kõrgeim ja keskmine madalaim temperatuur on 23,9 C ja 19,4 C. Juulis 32,2 C ja 27,2 C. Lume, härmatise ja jää kohta Key Westis andmed puuduvad. Orkaane esineb suhteliselt harva. Pidevalt valitsev kergelt niiske (kusjuures on Key West Florida kõige kuivem piirkond) kuumus mõjub nahale väga hästi. Nimelt peeti mind baarides korduvalt alla 21-aastaseks ja küsiti dokumenti.
 
Key West on homoparadiis http://www.gaykeywestfl.com/ . Iga endast lugupidav homo peab kord elus Key Westi külastama. Paljud neist jäävadki sinna, sest nad on seal teretulnud. Lisaks tavahotellidele asub seal hotell ainult naistele koos lesbibaariga ning vastavalt ka hotell meestele. Laupäeviti saab sõita USA ainukese homobussiga. Bussijuht on suurt kasvu kuskil soovahetuse keskstaadiumis viibiv jämedahäälne hobusesabaga isik. Enne kui buss sõitma hakkab, tutvustatakse kohalikku ööelu, jagatakse voldikuid ja loositakse lõbusat nänni. Tuli välja, et enamikus ööklubides võetakse varem või hiljem rõivad seljast ja hüpatakse basseini. Pidu Lisaks homobussile tiirutab linnas ka vanaaegne rong, kus peamiselt istuvad pensionäridest turistid.
 
Ühel õhtul kella 22-paiku võtsin statiivi ja fotoka ning läksin üksinda linna peale. Päike loojub kell 18.25, tehes seda nii viivitamatult, et jääb mulje nagu oleks selline kiire loojang kohalike poolt tellitud, et saaks aga rutem pidutsema. Nii oligi sel kellajal kottpime. Poed, klubid ja kõrtsid olid lahti, tänavad rahvast pilgeni täis. Mööda peatänavat sõitis pealt lahtine auto, kust cross-dresserid ruuporiga rahvast oma showle kutsusid, loopides tänavaile nänni ja infolehti. Möödujad kommenteerisid minu tegevust repliikidega: "Don’t use flash!" ja "Did I meet you at art school?" ja "Do you make postcards?". Läksin, kuhu jalad viisid, kuni jõudsin lärmakate geiklubideni. Ühe klubi uksel poseeris mu kaamerale geimees, kes tundis murelikult huvi, ega statiiv liiga raske ole. Teise klubi ees hängisid aga kummaliselt riietatud tegelased, kellest üks mulle ähvardavalt lähema hakkas. Ärevuseks polnud põhjust: tema tahtis ainult kaamerale poseerida. Tegemist oli õhtuses shows osaleva transseksuaali või cross-dresseriga. Kumb ta oli, ei tea. Igatahes koosneb terve trupp naisteriietes meestest. Ülinaiselik tüüp küsis, kust ma pärit olen. Seejärel küsis ta midagi, mille peale ta eestis vaeseomaks oleks pekstud: "Are you a cocksucker?".
"WHAT?" küsisin täiesti shokeerituna.
-"Are you a cocksucker?".
-"What do you mean?!"
– "Well, do you like men or women or both?"
– paus. Mõtted teemal "Kuidas saab keegi tänaval võõralt inimeselt küsida tema intiimelu kohta?". Et pausi mitte liiga pikaks venitada ja keset lärmi mitte liigselt sügavasse filosofeerimisse laskuda, valisin kõige ohutuma ja igavama vastuse: "I like men".
– "Good! Me too!"
Natuke veel poseerimist ja juba ta läkski üle tee oma ööklubi poole, mina kaameraga tihedalt kannul. Klubi ees pildistasin teisi friike ka. Küllap tekitas fotokas neis seksuaalset erutust. Vestlust arendada oli tol hetkel nendega võimatu. Kohe oli tulemas drag queen show ja ma teadsin juba kedagi, kes sellel homme nagu viis kopikat kohal saab olema.
 
Kui hommikul teistele oma seiklustest rääkisin, tahtsid Pirn ja Ü ka öösel linna tulla. Päev kulus meil tegusalt: nimelt käisime snorgeldamas. Mulle pole kunagi meeldinud mask peas ujuda, sest see takistab hingamist ja silmanägemist. Seekord siiski otsustasin proovida, aga ma mõtlesin enne nii kaua, et vaevalt sain vette kui kõlas vile ja kõigil kästi välja tulla. Pärast nägime päikeseloojangut ja jõime veini. 
 
Öö hakul seadsime sammud drag queenide ööklubi poole, kus seekord töötas teine vahetus. Küsisin filmimiseks luba ja saingi. Pilet maksis tühised 5 dollarit. Maalt ja hobusega nagu olen, ei taibanud ma kohe, et heaks tooniks on esinejatele ohtralt rahatähti rinnahoidja või pükste vahele toppida või lavale visata. Samuti istusime Pirniga heauskselt esiritta, aimamata, et see tähendab pidevas tähelepanu tulipunktis viibimist ja ohtralt mõnitusi lavalt, mida rahvas naeru saatel naudib. Terve show koosnes roppudest lauludest ja vahepeal pühkis koristajaks riietunud transa rahatähed luuaga kokku. Nagu öeldud, oli publiku mõnitamine üks rusikareegelid. Sõimamise eest andsid inimesed drag queenidele kõvasti pappi. Esirea paks lesbi toppis küllap kogu oma kuupalga vaimustusest kilgates esinejatele ihu ligi. Vastutasuks loksutas ja mudis kõige suurem ja roosam drag queen lahke mammi hiigelrindu. Meilt küsiti, kust riigist me oleme ja kui kuulsid, et Eestist, siis nõuti meilt rublasid. Üks mäng oli selline, et kes suudab palliks kokku pigistatud rahapaberi esinejale rindade vahele visata, saab auhinnaks šampuse. Kogu tegevus käis seksi ümber. Minult uuriti veel, et kas teen faking koduvideot või dokumentaalfilmi. Kui esinejad olid lõpmatu arv kordi minu ees hööritanud, et ma teiste eeskujul neile raha püksi pistaksin, mida aga minusugune tuim põhjamaalane veel ei olnud teinud, otsisin rahakotist ühedollarilise ning panin selle ettevaatlikult ühele tüübile korseti vahele. Või oli see hoopis faking trikoo? Seepeale tantsis too umbes minuti vältel AINULT MULLE. Tema vaatas mulle otse silma seksuaalsusest tiine pilguga, mina vastasin uudishimust põleva pilguga, ja kumbki ei pööranud pilku kõrvale.
 
Key Westi viimasel päeval külastasime liblikamuuseumi, mis sarnanes liblikaid täis botaanikaaiaga. Seal oli veel niiskem õhk kui väljas. Filmisin ja pildistasin kaua. Hommikusööki sõime munarestoranis, kus kanad ja kuked laudade all ringi siblisid. Key West näitab igas mõttes euronormidele ja poliitilisele korrektsusele keskmist näppu, olemata samas eemaletõukavalt räpane nagu mitmed aasiamaad või mis veel hullem, India. Key Westis on mingil põhjusel hulgaliselt kanu ja kukki vabalt ringi tatsamas. Kuked alustavad kiremisega juba "enne kukke ja koitu", umbes kella 02- ajal öösel. Kõik algab sellest, et esimene kukk teeb otsa lahti. Teised hakkavad talle vastama ja nad kas ei taha või ei oska lõpetada. Passisin ükskord pool ööd nende pärast ülal.
 
Key West pakub kunstiprojektideks lõputult materjali. Soovitan soojalt. Naeratus
 
Kojulend oli lumetormi tõttu NYC-s segadusterohke. Lõpuks saabusime Tallinna Helsingi kaudu Finnairiga, kuid meie pagas jõudis kohale hoopis järgmiseks päevaks läbi Londoni. Kodumaal oli lumi maas ja rahvas käis ringi musta riietunult nagu matustel.
This entry was posted in Reisimine. Bookmark the permalink.

Patupesa Key West ja alligaatorimaa on saanud ühe vastuse

  1. El-Mar ütles:

    Ma ei varjagi, et ma Ameerikat ei idealiseeri, aga reis oli pandav😛

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s