Hull rattaäss, guerrillakunstnik ja peoloom


Dotsendiks ma siiski ei saanud, kuid sellegipoolest tuli kandideerimine kasuks, sest nii kuulis laiem rahvahulk mu loengut ja kes mind varem ei tundnud, said aimu, kes ma selline olen. Mind kutsuti EKA joonistamise õppetooli valikainet andma. Sedasama guerrilla plakatikunsti, millest venia legendi loengul rääkisin. Tore. Naeratus
 
Samal teemal jätkates, kui kõik ausalt ära rääkida, siis hiljuti tegin guerrilla plakatikunsti praktikas läbi. Ma igaks juhuks siin sellest ei pajata. See oli nn. pilootprojekt ja kuna kleebised võeti kiiremas korras linnaruumist maha, ei jõudnud see isegi uudistesse. Saladus
 
Kuna ilmad läksid vahepeal soojaks, hakkasin hullult sporti tegema. 25. apr. sõitsin rattaga 42 km. Sven ja Aivar olid ka. Enne põikasime Supilinna Päevadelt läbi. Väga meeleolukas üritus oli. Rattaretk kujunes õhtuseks mõnusaks kulgemiseks Jõgeva suunas. Sõitsime Vasulani ja sealt linna tagasi. Tee peal tegime mitu fotosessiooni. Valgus oli väga hea. Kuskil keskel pidasime pikniku maha. Mingil hetkel olime vanas mahajäetud kolhoolilaudas, millest voolas välja iidvana sõnnikut. Päike loojus.
 
Järgneval kolmel päeval sõitsin jälle rattaga, küll aga veidi vähem, ja käisin jõusaalis.
 
Tallinnas oli seekord kole palju tegemist. Kolmapäeva hommik möödus nagu alati vanglas, edasine päev kulges mitmete kohtumiste ja näituse avamise käigus. Neljapäeval arutasime osade tudengitega näitust "tõuseb/ei tõuse". Vaatasin, mis nad siiamaani valmis on jõudnud teha.
 
Õhtul toimus Rüütelkonna hoones IDK soolaleivapidu. EKA vana maja lammutatakse varsti maha, asemele ehitatakse uus, suur pilvelõhkuja ning sellega seoses kolib terve akadeemia linna erinevatesse hoonetesse. Rüütelkonnahoone asub Toompeal ja mulle seal meeldis. IDK päralt on muidugi taas hoovimaja, nagu ka eelmises kohas. Ruume on palju, aga laed on väga madalad. Mulle meeldis võlvlagedega kelder, kus esines eile "Tatjana Kristall". Kohtusin paljude vanade sõpradega. Juttu ajasin Toomikuga, Urmas Sepaga, Kirkega, Sorgega jne. Sepp vaeseke oli terve õhtu sunnitud ainult videokaameratest rääkima. Ta on EKA-s videoõpetaja, eesti üks parimaid operaatoreid. Kõik küsivad tema käest teadagi, mida, mina uurisin, millist kaamerat oleks võimalik osta 40 000 eest. Sepp arvab, et USA-st osta on riskantne, sest kui midagi juhtub, pead hakkama seda postiga edasi-tagasi saatma, kuni lõpuks on kaamera hind kerkinud samale tasemele kui eestist ostes. USA-st interneti teel ostes oleks poole odavam.
 
Igatahes, lahe soolaleib oli. Naeratus
 
This entry was posted in kunst. Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s