Enesepaljastus


On möödunud kiire nädal. Päev pärast ülekuulamist video "Eesti lipp" teemal asusin ette valmistama installatsiooni Eesti Kunstnike Liidu aastanäitusele "Enesepaljastus". Idee oli paljastada oma kogumiskirg: nimelt olen alates 1996. aastast kogunud tühje WC-paberirulle. 13 aastat ja tuhandeid rulle. Aja jooksul oleme perega neid linnast ära vedanud nii Valgemetsa kui ka Raplamaale. Kunstnike Liidu bussiga sai Eestile peale tehtud WC-paberirulliring: Tartu-Valgemetsa-Rapla-Tallinn. Juht ei osanud vaatamata TomTom-i olemasolule mitte kuhugi sõita ning Raplamaal kartis ta mu ema koeri. Üllatunud Muidu sujus kõik plaanipäraselt ja juba kella viie ajal õhtul saabusime Tallinna Kunstihoonesse. Bussi peale oli kogunenud aukartust äratav hulk rulle. Järgmisel päeval selgus, et kuraator oli enne arvanud, et kogun kasutamata WC- paberirulle, neid, millel on paber veel peal! Lai naeratus Nojah.

Reedel tuli Sven ning me hakkasime rullidest suurt palli ehitama. Selleks ajasime kõik rullid nöörile ning siis ajasime veel mitu pikka nööri kõigist rullidest läbi, et moodustuks pall. Aega võttis see tegevus viis tundi. Kuna samas ruumis ehitati vaheseina, oli lärm ja tolm selline, et pidin end surnuks aevastama. Hilisõhtul külastasime veel Ü-d ja L-i. Sõime pannkooke ning pärast jalutasime Tehnika tänaval õitsvate kastanite alleel. Naeratus

Laupäeval käisin Vainupeal pulmi filmimas, aga kuna tegu oli lühikese üritusega, sain õhtuks koju ning võisin järgmisel päeval kohe kunstihoonesse minna, et oma installatsiooni lõplikult paika sättida. Pall rippus juba laest alla, asudes inimese silmade kõrgusel. Video, kus räägin paljalt oma kogumiskirest, oli selle kõrval. Telekas oli suuteline vaid mustvalget pilti korralikult näitama. Kui värvid peale keerata, hakkas vilkuma. Niisiis ei olnud videos näha, et mul on sinise- oranžitriibulised juuksed. Ega see WC-rullidest pallgi nüüd teab, mis hiigelsuur enam tundunud: osad rullid olid läinud üksteise sisse. Kuraator arvas siiski, et pall mõjub oma suurusega vägevalt.

Elken oli palunud, et organiseeriksin "kompleksivaba" mehe alasti perfokat tegema. Liit eraldas selleks kiirkorras raha. Loomulikult helistasin kohe Sergeile, kes oli nõus tulema avamisperfokat tegema. Perfokas pidi seisnema selles, et värvin ta üleni valgeks, nii et ta hakkab sarnanema Hannes Starkopfi mehe kipsjäljendile, milliseid galeriis ridamisi eksponeeriti.

Esmaspäev oli avamise päev ja mul olid hommikust saadik käed-jalad tööd täis. Ostsin perfoka jaoks kehavärvi ja igaks juhuks ka mune ja jahu, kui värv ei peaks toimima. Hommikupoolikul käisin EKA vabade kunstide kaitsmisi vaatamas. Kaitsesid mõned IDK-lased ja üks mu vabaaine kursuse tudeng, kes minu rõõmuks kasutas oma ettekandes mõisteskeeme, millest neile loengus rääkinud olin. Päike

Kella viie paiku asusin kunstihoone kabinetis Sergeid värvima. Peaaegu tund aega higistasin teda svammiga tupsutades. Poleks uskunudki, et see nii kaua aega võtab. Samal ajal valmistas L. Lapin suures saalis Pollocki võileiba ja ERR Kultuuriuudiste võttegrupp tuias ringi. Kell kuus kui palju rahvast juba kohal oli, astus üleni valge Sergei näitusesaali, kus ta tund aega jalutas ja poosetas. Naeratus Kuna mulle öeldi, et kunstihoone kabinet pannakse peagi lukku, viisin nii Sergei kui enda asjad töömeeste tuppa. Peale avamist selgus, et olin Sergei sandaalid kabinetti unustanud! Hambaid paljastav Oli puhas vedamine, et üks inimene veel kabinetis istus ja Sergei ei pidanudki paljajalu koju vantsima.

Avamine läks sujuvalt üle peoks, kus DJ-na tegutses Elken. Rahvas siiski väga tantsulembeline ei olnud vaid eelistas vestlust. Vein ja Pollocki võileib hävitati paari minutiga. Ma ei saanud midagi hamba alla ning koivad olid ka suurest ringi jooksmisest väsinud. Sorge kutsus oma valmis saanud atekat vaatama, aga kadus pärast ära. Kõik, kellega oma tööst rääkisin, ütlesid, et ma olen videos väga kaunis. See oli neist kena.Naeratus Tundub, et mu ilu pimestas sedavõrd, et WC-rullidest pall üldse mitmetel tähelepanu alt välja jäi. Alastiolek on mulle pigem elustiil kui erand. Mind ei hämmasta alasti keha. Nagu avamisel aga selgus, suudab alasti naine veel siiamaani lääne kultuuris tähelepanu köita.

Hiljem õhtul läksime õe ja ühe poisiga rahulikule jalutuskäigule. Pärast avamislärmi, mille üks tekitajatest oli Jürgen Rooste oma naljaka etteastega "Mul ei ole hobisid" ja perfokatest tulnud lõhnaküünlasuitsu olid värske õhk ja vaikus väga kosutavad.

Kolmapäevaks oli meil plaanitud rattamatka algus Tartust, aga kuna mina ja veel üks matkasell külmetusime ja ilm ka on nässus, siis lükkasime matka edasi.

Tervishoiumuuseumist on nüüd tudengite näitus maha võetud. Kõik käis väga kiiresti, aga ma olen rahul. Kui mul oli jalaluu katki, ei teinud ma mitu kuud absoluutselt mitte midagi. Isegi raamatuid ei tahtnud lugeda. Aeg omistas minu jaoks hoopis teise tähenduse. Arvestasin aega valguse järgi ja et oli pime hilissügis, siis kuluski enamus sellest magamisele. Nüüd on kõik hoopis teisiti.

This entry was posted in kunst. Bookmark the permalink.

Enesepaljastus on saanud 2 vastust

  1. Niper ütles:

    See oli üle tüki aja üks lahe näitus.Ma nägin sinu palli,see oli suur ja ma mõtlesin,et kuidas see koos püsib,siis kuulsin selja taga kedagi rääkimas,see olid paljas sina…peab ütlema,et pall ei olnud nii köitev…ja ta oli vait ka.

  2. Fideelia ütles:

    Ma imestan ikka, kuidas paljad naised internetiajastul jätkuvalt meeli köita suudavad. Vaesed WC- rullid…

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s