Valgemetsas maasikal, Põllkülas külma vihma all ja Polymeris akendest saunas


Nagu pealkirjastki näha on juhtunud igasuguseid kummalisi asju. Eelmisel laupäeval sõitsime Sveniga rongiga Valgemetsa metsmaasikaid noppima. Suvilast umbes 2 km kaugusel asuv raiesmik oli rahvast täis, aga ometi jätkus maasikaid kõigile. Meil oli kaasas kaks liitrist ämbrit, mis mõlemad kuhjaga täis said. Enne, kui ära hakkasime minema, helistas väsimatu Aivar, kes oli rattaga meie juurde teel ja uuris, millist grill-liha me soovime. Lai naeratus Kuna ilm oli ilus, peesitasime murul päikese käes. Kui A tuli, hakkasid poisid grillima. Hiljem võimlesime muru peal ja käisime jõe ääres. Läksime Sveniga viimase bussiga Tartu, A kimas rattaga järgi. Mulle meeldivad sellised suvepäevad, kus ilm on ilus, aega näib olevat lõputult, sõbrad on koos ja maasikate lõhn võtab aru ära.Päike Kodus tegime toormoosi. Näitab keelt

Teisipäeval viibisin Tallinnas ning sõitsin rongiga Põllkülla, et teha mere ääres seoses oma isiknäitusega mõned proovipildid. Hommikul veel soe ja vahelduva pilvisusega ilm pööras äkki halliks. Just siis, kui rongis olin, hakkas kallama ühtlast vihma. Tagasi minna ka enam polnud mõtet. Niisiis kulus mere ääres oldud aeg fotokate ja välkude vihma eest kaitsmisele ja ootamisele, et vihm üle jääks. I oli tulnud Sauelt rattaga ning toonud kohale hullult tehnikat. Jube kahju oli, et päev läks raisku, lisaks veel meeletu külmetamine.

Kuid mu vaev sai tasutud! Kui olin siniseks külmunult ja läbi ligunenult Tallinna saabunud, siirdusin Polymeri, kus toimus Erki Kasemetsa näituse avamine koos perfokate ja muude sündmustega, millest märkimisväärseim oli suure akendest ehitatud sauna avamine. Pidu Saun töötas hästi ning samal ajal, kui galeriis käis loeng saunakultuurist, istusin mina koos teiste saunafännidega mõnusas soojas klaasist torbikus. Järgmisel päeval küsis K: "Kas te olite seal paljalt? Hi-hi-hi!" No kuidas siis teisiti? Sarkastiline

Sorge ja Meeland Sepp tegid perfoka, kus hulk palja ülakehaga mehi suurte kividega seina rammisid, Sorge häälas ja Meeland mängis väikest kitarri. Üks bioloogiadoktorant üritas minuga terve õhtu vestelda ja hirnus hobusena iga oma lause peale. Pikapeale muutus tüütuks, aga mitte ka ülearu. Läksin juba 11-ajal õhtul koju, et järgmisel hommikul värskena vanglas olla.

Järgmisel päeval läks vanglas hästi nagu alati ning õhtul veel käisin trummi workshopil. Seal hoidsin esmakordseltl trummipulki käes ja õppisin noote. Oli täitsa lahe. Terrana jumalike oskuste omandamiseni läheb mul veidi aega muidugi…

This entry was posted in kunst. Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s