Meesaktide pildistamine Põllkülas


"See pole mingi p-o-r-n-o, see on kunst!" olin varem korduvalt pidanud rõhutama. Tegelikult oli see ikka p-o-r-n-o küll, aga muidugi ülekantud tähenduses. Naeratus
Generaatori sain ilusti kätte ja sellega ei esinenud alguses mingeid tõrkeid. Jama oli hoopis see, et et ühel naturistil, A-l, kes oli lubanud osaleda, oli mobiil juba teist päeva väljas. Kell 15.30 pidime minu maja juurest välja sõitma, aga tüüpi kätte ei saa. Pidime minema kahe autoga, kuid teise auto juhi telefon oli laadimata. Nõnda ei saanud ma tollele teatada, mis kellaks olime stardi plaaninud. Ainus normaalne, pidevalt telefonitsi kättesaadav inimene maamunal oli Indrek. Kella kolme ajal saabus Tartust kergelt vipsis S, kes oli hommikul avastanud, et ta krediitkaardiga on juba teist korda võõraid tehinguid tehtud ja lohutuseks bussijaamas ühe Vana Tallinna ära jõi. Kurb Selgitasin, et ta ei tulnud piknikule vaid tööle, modellitöö on ikkagi tõsine asi ja modell ei tohi olla purjus, aga selgitamisega inimest kaineks ei muuda. Lõpuks helistas kadunud naturist. Selgus, et arvatavasti oli ta laps ta enda teadmata mobla välja lülitanud. A lubas tunni aja pärast koos teise vabatahtlikuga kohal olla. Ronisime kell 15.30 generaatori, välkude ja muu kraamiga alla maja ette, kus A telefonitsi teatas, et jääb pool tundi hiljaks. Üllatunud Õnneks tuli kohe teine autojuht ning me mahtusime imekombel kogu oma tavaariga tema autosse. A sõitis otse Põllkülla, jõudes sinna enne meid. Naeratus Meie põikasime veel supermarketist läbi ja ostsime grillimisvärki.

Lõpuks oli seltskond Kersalu pankrannikul koos ja ettevalmistused võisid alata. Mõned mehed alustasid kohe grillimist, meie I-ga hakkasime välistuudiot üles panema. Mõned pildistasid loodust ja Pirn filmis. Kuna selgus, et meie suurim välk miskipärast generaatoriga ei tööta, kulutasime topeltaega väiksemate välkude üles panemiseks. Kaabeldus oli võimas. Mööda randa keerlesid ussidena igat masti juhtmed. Naeratus Välkude ette panime värvilise valguse saavutamiseks erinevaid kilesid. Kui kaks tundi möödas oli, asusin S-i kollaseks värvima. Ta oli selle pika aja peale kaineks saanud. Ühtlaseks värvitud inimkeha võib anda fotol ootamatuid tulemusi, eriti, kui tema peale lasta värviline valgus. Mul oli kaasas ka tumepunane värv, aga kuna üks välgukile oli ka punane, otsustasin kasutada kollast, et selle peal segada punast, rohelist ja sinist.

Alles kella 8-ajal õhtul saime pildistama hakata. Hetkest, kui linnast sõitma hakkasime oli kulunud juba neli tundi! Samas pole hullu, sest eesmärk oligi pildistada õhtuhämaruses. Modelle oli kolm: S, A ja K. Modellid olid väga head spontaansed ja haakusid ideedega lennukalt. Kahel mehel olid ilusad suured tätoveeringud. Kollase mehega moodustasid nad harmoonilise koosluse. Kasutasin mitmeid naljakaid rekvisiite, mis lõid absurdse ja müstilise meeleolu. Kui päike loojus, ilmus merele superlahe valgus, mille paistel pildistasin selle sessiooni parimad tööd. Näitab keelt Päike tuli ühelt poolt ja värvilised välgud teiselt poolt. Hiljem saabus luik oma lastega, aga kahjuks olime sel hetkel juba lõpetanud. Ise oleksin veel pildistada jõudnud, aga kui grupp on suur, peab arvestama ka teistega, kes elavad kaugel ja tahavad ööseks koju jõuda.

Kokkuvõttes võiks öelda, et läks nagu alati: algus oli hirmus segane ja närviline, lõpuks aga läks kõik hästi. Kuu keskel teeme veel ühe sessiooni.

This entry was posted in kunst. Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s