TLÜ konverents “Mehed, naised ja teised”


1. ja 2. oktoobril toimus Tallinna Ülikoolis Soouuringute Keskuse poolt korraldatud rahvusvaheline konverents "Mehed, naised ja teised". Esimene päev oli akadeemikute ja teine kunstnike ja teiste hands-on tegelaste päralt. Mina esitlesin teisel päeval oma filme "Mehe tee" ja "Naiselik vaist". Esimesel päeval kuulasin ainult hommikust Londoni South Banks’i ülikooli prof. Jeffry Weeks’i loengut geidest. Nimelt oli mul endal pärastlõunal guerrillade loeng.
 
Teise päeva hommikul esinesid Christian Veske ja Reimo Mets. Juristina töötav Mets tõi hiilgava näite eesti homovaenulikkusest. Viimsi vallas defineeriti hiljaaegu esmakordselt eestis mõiste "perekond". Seaduses pole nimelt kirjas, millisest liikmetest koosnevat gruppi võib nimetada perekonnaks, aga Viimsis on nüüd nii, et perekond on erisooliste inimeste kooslus. Samasoolised ei saa moodustada perekonda. See otsus võeti vastu ainult selleks, et kaks lesbit ei saaks oma kolmele lapsele 3000 krooni toetust! Üllatunud Kommentaarid on teretulnud.
 
Pärast seda näitasin filmi "Mehe tee" ja hiljem tunti huvi, kes kolmest mehest seal filmis minu abikaasa oli. Üks oletas, et äkki see füüsik. Lai naeratus Mitmed välisprofessorid ütlesid "great film" ja Helsingi ülikooli prof soovis endale koopiat.
 
Pärst kohvipausi esines Marju Unt. Kohe alguses oli selge, et selles loengus magada ei lasta. Huuled erkpunaseks värvinud energiast pakatav matemaatik jagas meile märkmepabereid, et kirjutaksime, kas inimesel on õigus jääda lolliks või peaks ta saama targaks. Ta joonistas tahvlile teadmiste kanga, kus info jookseb vertikaalselt ja seosed horisontaalselt. Barbi meenutas talle korduvalt, et oleks aeg sooküsimuseni jõuda, sest tegemist oli ikka soouuringute konverentsiga. Paraku sai aeg enne otsa, kui Unt soouuringuteni jõudis. Hiljem kuulsin, et ta olevat firmade koolitaja.
 
Seejärel kuulasime vihase mehe, kirjanik Jaak Urmeti ettekannet. Tema ei usu, et mehed naistest rohkem palka saavad. Nimelt olevat tänaval näha palju rikkaid naisi ja ei olevat võimalik, et mehed nende kasukad ja džiibid kinni maksavad. Nad ise ikka teenivat ränga tööga. Koduvägivalla all kannatavad tema meelest naised ja mehed võrdselt. MTÜ "Isade eest" liikmena protestis Urmet ka eesti liiklusmärgi "jalgtee" vastu, imestades, miks on sellel kujutatud ema pojaga. Soomes olevat sellel isa tütrega. Mulle see mõte täitsa meeldis.
 
Pärast lõunat rääkis Harry Liivrand eesti homoerootilisest kunstist ja peale teda esitlesin filmi "Naiselik vaist". Urmet küsis, miks ma just esoteerikuidi intervjueerisin, mitte teadlasi ja psühholooge, umbes nagu kusagil elaks mõni intelligentne psühholoog. Segaduses Ma ei usu nagu psühholoogia oleks esoteerikast väga erinev, pealegi ei ole ka teadlased suutnud soouurimuses lõplikku tõde leida. Küsimusi tuli päris palju, kuni selleni, et Jeffry Weeks ei teadnud sõna "esoteerik" tähendust. Lõppkokkuvõtteks on mul hea meel, et sain oma filme näidata, sest huvi nende vastu oli suur ja veel pärast konverentsi tuldi minuga infot vahetama.
 
Peale kohvipausi kõneles Barbi Pilvre Harry Egipti reklaamidest, mis vallandasid saalis naerupurskeid. Sandra Jõgeva tutvustas oma sadomassohistlikke kunstiprojekte, kus ta kasutab meesoost orje nii ateljee koristamisel kui ka performance’te ajal. See teema on mindki alati huvitanud. Kõige üllatavam fakt, mida kuulsin, oli et Saksamaal on suur kogukond nn orje, kellest nii mõnigi on kogu oma elu domina teenimisele pühendanud, andes oma käskijale üle nii oma maise vara- majad, pangaaarved, kui ka iseenda.
 
Konverentsi afterparty toimus meile kl 21-23 reserveeritud geiklubis "Angel", kus ma polnudki varem käinud. Pidu polnud kuigi raju. Vestlesime soouurimuslikel teemadel ja jõime viinakokteile. Oma üllatuseks jäin kergelt purju vaid ühest kokteilist: ei saanud enam otse kõndida. Õnneks pidin enne lahkuma, kui leti peale tantsima oleksin läinud. Nimelt sain tuttava autoga öösel Tartu. Pealegi ei tohigi naised Angelis leti peal tantsida. Reimo Mets ei luba. Kurb
 
Nüüd olen Tartus ja valmistan ette oma järgmist guerrillade loengut teemal "Vampiiritapja Buffy fenomen". Seosed Buffy sarja ja guerillakunsti vahel on nii ilmsed, et paneb imestama, et keegi selle peale varem pole tulnud. Paljud Buffy fännid istuvad arvatavasti kapis, sest need, kes pole Buffyt näinud, arvavad, et tegu on lapsiku ja tobeda telesarjaga. Ma tean, et Vampiiritapja Buffy kõlab sama tobedalt nagu Õllejogurti rünnak", aga enne Buffy mõnitamist võiks end ikka sarjaga kurssi viia. Üle maailma on juba tavaks kujunenud koguneda Buffy uurijate konverentsidele ning ülikoolides õpetatakse Buffy’t. Järgmisele TLÜ soouurimuskonverentsile võiks kutsuda mõne tuntud buffyloogi. Naeratus
This entry was posted in kunst. Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s