raadio kuulamine ja piimakotid


Täna tõi Taevere viimaks lubatud vene aegse piimakotirulli mu atekasse. Kuna ta jäi pool tundi hiljaks, kuulasin oodates raadiost järjejuttu. Õues oli torm ning raadios räägiti, kuidas 1940ndtel merd sõideti. Jutus esines mitmeid laevandusteemalisi termineid, mis ei jäänud meelde, seevastu sain teada, et koht, kuhu loomulikke vajadusi rahuldati, asus kõrgel ja sinna pidi ronima. Lõpuks sai see koht täis ja terve laev hakkas haisema. Lõunasöök ei seisnud kellelgi enam sees. Kes kaks portsu ahnitses, oksendas need samuti kohe välja. Haige Üks vene mees ei jõudnudki sinna kohta vaid oksendas naride vahele. Mingil hetkel jõuti ootamatult maismaale. Mehed kamandati pesema ja nad said vormiriided. Isiklikud rõivad saadeti eee.. täipõrgusse või koipõrgusse, enam ei mäleta. Neil pöeti pead paljaks. Peategelasel olid nii karmid juuksed, et juuksur pügas teda jop tvoju matt’ide saatel. Samal ajal üritasid teised peategelase puhvaikat varastada. Sel hetkel mõistsin, et mehed on kinnipeetavad. Olin oksejutu ajal juba peaaegu jaama vahetamas, aga nüüd oli hea meel, et lõpuni kuulasin, sest sain ooteaja jooksul veel palju huvitavat teada. Näiteks, et osadele meestele ei jätkunud jalatseid ja nad marssisid paljajalu ning et peategelane oli suurt kasvu, mistõttu talle oli riietus väike.
Kui Taevere piimakottidega saabus, olin palju targem.
 
This entry was posted in kunst. Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s