raadio kuulamine ja piimakotid


Täna tõi Taevere viimaks lubatud vene aegse piimakotirulli mu atekasse. Kuna ta jäi pool tundi hiljaks, kuulasin oodates raadiost järjejuttu. Õues oli torm ning raadios räägiti, kuidas 1940ndtel merd sõideti. Jutus esines mitmeid laevandusteemalisi termineid, mis ei jäänud meelde, seevastu sain teada, et koht, kuhu loomulikke vajadusi rahuldati, asus kõrgel ja sinna pidi ronima. Lõpuks sai see koht täis ja terve laev hakkas haisema. Lõunasöök ei seisnud kellelgi enam sees. Kes kaks portsu ahnitses, oksendas need samuti kohe välja. Haige Üks vene mees ei jõudnudki sinna kohta vaid oksendas naride vahele. Mingil hetkel jõuti ootamatult maismaale. Mehed kamandati pesema ja nad said vormiriided. Isiklikud rõivad saadeti eee.. täipõrgusse või koipõrgusse, enam ei mäleta. Neil pöeti pead paljaks. Peategelasel olid nii karmid juuksed, et juuksur pügas teda jop tvoju matt’ide saatel. Samal ajal üritasid teised peategelase puhvaikat varastada. Sel hetkel mõistsin, et mehed on kinnipeetavad. Olin oksejutu ajal juba peaaegu jaama vahetamas, aga nüüd oli hea meel, et lõpuni kuulasin, sest sain ooteaja jooksul veel palju huvitavat teada. Näiteks, et osadele meestele ei jätkunud jalatseid ja nad marssisid paljajalu ning et peategelane oli suurt kasvu, mistõttu talle oli riietus väike.
Kui Taevere piimakottidega saabus, olin palju targem.
 
Advertisements
Rubriigid: kunst. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s