Mis on kaasaegne kunst?


Neljapäeva põhipunktid olid NOKU klubi kaardi saamine, Draamateatris näituse avamisel käimine ja tudengitega plakatikavandite valimine. NOKU kaardi teemal võiks kirjutada "pederomaani". Kaardile on nimelt joonistatud kaks meest ja naine. Üks mees vaatab teist meest, mõeldes "noku".

Draamateatris avati eile näitus "Armastus 21. sajandil". Osalesid mitmed kunstnikud, sh endine kursaõde Merike Estna graafikatehnikatega, lisaks Jaan Elken oma maalidega. Ei teadnud, mida oodata. Üleriided kästi garderoobi panna. Näitus oli teisel korrusel, kuhu oli kogunenud väike rühm inimesi. Silma hakkasid Elken, Visnap ja see mees, kes vanasti oli sale blond noormees, aga nüüd on paks blond mees. Nimelt ei puudu see mees üheltki näituse avamiselt. Istus teine nüüdki juba platsis ja mugis präänikuid, samal ajal kui Elken kõnet pidas. Mis ime siis, et paksuks läheb. Sain kohe aru, et see pole minu jaoks õige koht, liiatigi, kuna tunni aja pärast pidin EKA-s taaskohtuma oma tänavakunstikursusega. Meeleolu loomise huvides oli kahjulik viibida enne seda draamateatris graafikanäitusel, aga kuna ma olin juba riided ka ära andnud, ei hakanud kohe tagasi tormama. Elken rääkis parajasti kaasaegsest kunstist. Tsiteerin vabalt: "Kaasaegne kunst pole see, mis on tehtud eile, see on see, mis on tehtud täna. Eile tehtud kunsti võib vabalt võrrelda Mona-Lisaga, vahet pole. Kogu kunst, mis on tehtud kaasajal, ongi kaasaegne kunst!". Kuigi püüdsin madalat profiili hoida, märkas Elken mind kohe ning teatas: "Meiega on liitunud kõige kaasaegsem kunstnik Fideelia-Signe Roots. Draamateatrist korjas pornokomisjon ära neli pilti. Äkki tahad ka siin näitust teha?". Rahvas pöördus minu poole ja ma mõtlesin, tõsi küll, näost kergelt roosana, et selline ongi staari elu. Ütlesin, et ma varem ei teadnudki, et siin saab näitusi teha. Elken seletas seepeale veel midagi feminismist ja meestest ning Visnap kuulutas, et ta on shovinist. Ütlesin talle, et ta mulle meilile saadaks tööd, mis teatrist ära keelati. Veini jätsin joomata ja läksin ära.
 
Loengus valisime trükkimiseks plakatite kavandeid. Tegime demokraatlikud valimised, kus selgus, et tudengid eelistavad üldisema sisuga töid. Ma ise ja veel paar tudengit jälle oleksime tahtnud otsesema poliitilisema sõnumiga töid, aga ma ei hakanud enda arvamust peale suruma, sest need tööd mis valitud said, olid ka väga super ja kui tahta Coloneli kombel kiiresti reageerida, siis ei tasu nii vara midagi väga kitsast ära otsustada. Me ei tea ju, mis kahe nädala pärast toimub.
This entry was posted in kunst. Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s