Eesti lood, Ülo Vooglaid ja David Alvarado


Kolmapäeval käisin "Sõpruses" Eesti lugusid vaatamas. Kõik neli lugu olid head. Et oli esilinastus, saime näha ka autoreid ja mõnesid filmitegelasi. Esimene film oli "Kummikaru" (rez Indrek Simm). Mulle meeldis filmi peategelase, noore vihase mehe olek, tema punased põsed ja mõte, et looduse reostajat peaks mööda võsa köitpidi ringi vedama ja et selle eest oleks ta valmis vangi minema. Teine film "Siim, Samuli ja dolce vita" (Liina Triškina) meeldiks väga mu endisest mesinikust emale. Seal filmis hakkab 9-aastane poiss mesilasi pidama. Tema 5-a. vend jälgib ja lööb kaasa ning mesilaste nõelamise peale nutma ei hakka. Ma arvan, et filmi pealkiri oleks lihtsam pidanud olema, kuid sisu oli armas. Kolmanda filmi pealkirja lugesin alguses hoopis valesti- ultravennikesed. Õige on "Ultravennikased". Filmi autor on Kullar Viimne, kes jälgis perekond Vennikasi, kes siirdusid üle lahe 24-tunnist maratoni jooksma. Jooksjaid filmiti kogu tegevuse vältel. Minu jaoks oli üllatav, et pikal kestvusmaratonil võib esineda oksendamist. Viimane film "Võõras omade seas" (Aleksandr Kheyfets ja Karin Reinberg) on tuntud rockbändist "Avenüü", mille liikmed on eestis elavad venelased. Integratsiooniteema. Vangid, keda õpetan, kunagi küsisid, kas tean bändi Avenüü ja ma ei teadnud. Nüüd tean.
 
Neljapäeva õhtu veetsin tudengitega sssPrindi trükikojas. Algus on tehtud, järgmisel neljapäeval läheb trükkimisega poole ööni.
 
Reedene päev oli väga eriline. Läksin TLÜ Kasvatusteaduste magistrantidega Ülo Vooglaiu poole. Mu õde õpib kasvatusteadusi ja tema kaudu sain autosse koha. Silmapilgutus Kaasas oli videokaamera. Mina pole muidugi ei kasvatus- ega üldse mingi teadlane, aga Vooglaiu ideed ja mõtteviis kasvatusest on mulle meeldinud juba alates ebaõnnestunud katsest end teostada TÜ kasvatusteaduste magistriõppes. Ta on alati õiget juttu ajanud. Reedene päev oli ilus: hommikust õhtuni sadas laia lund ning Kohila lähedale Loonele jõudes oli seal juba jõuluilm: puude oksad olid raske lume all lookas. Vooglaid elab suures talus, kus on tiik, lava, kõikvõimalikke suvemaju ja loenguruume. Ta ise näeb välja nagu jõuluvana oma hõbehallide juuste ja habemega. Vooglaid rääkis meiega umbes kolm tundi. Meie kuulasime, rääkisime vahepeal ise ka ning manustasime küpsiseid ja komme kuuma kohviga. Kaminas praksus tuli. Mina kulutasin palju energiat videokaamera paigutamisele. Nii jäigi mulle meelde vaid kaks mõtet tema jutust: 1. tüdrukud ja poisid on erinevad (minu teema!) ja 2. inimese elul on siht, mis on püsiv ja eesmärgid, mis on muutlikud (jälle minu teema!).
 
Reede öösel käisime Sveniga Tallinna klubis Prive, kus esines USA DJ David Alvarado. Ta on kuulus underground guru. Täitsa lahe oli. Tantsisin isegi Svenist rohkem. Sven oli A-st nii vaimustatud, et ta ei saanud tantsida vaid pidi ainult vaatama ja kuulama. Koju jõudsime kella nelja ringis hommikul. Lumi juba sulas ja tänavad lainetasid. Laupäeval sõitsime Tartu.
This entry was posted in kunst. Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s