IDK matk ja teised seiklused


Vaatasin just OP-i, kus ma Iisraeli naiste näitusest "Naised muudavad maailma" rääkisin. Jäin üsna rahule. Kaamera rakurss oleks võinud natuke parem olla, aga muidu OK.
 
Olen viimasel ajal ebaregulaarselt maganud ja söönud. Kõik algas juba nädal aega tagasi, kui peale haigust Tallinna tulin ja siin kohe tudengitega trükkimiseks läks ning reedeses vihmas võis mind juba seljakotiga IDK matkalt leida. Sven tuli ka. Ta hakkas Tartust kell 04.30 sõitma, et õigeaegselt kohal olla. EKA juurest hakkasime sõitma pool üheksa ja kella kümne ajal olime Kõrvemaal. Tegu oli juba teise IDK jalgsimatkaga Põhja-Kõrvemaal. Esimene selline üritus toimus 2005. aasta detsembris ja mina olin siis IDK 1. aasta magistrant, kes kartis surnuks külmumist. Pärast olin uhke, et matka edukalt kaasa tegin. Nüüd olid kõik peale Toomiku ja Sveni võõrad. Ilm oli niiske. Õnneks läks vihm üle ja päike tuli välja. Läbisime künklikke metsaaluseid ja nägime, et nõuka-aegne pommikatsetuste väli sisaldas endas vanu raketitükke. Õhtu poole jõudsime väga vesisesse piirkonda. Vesi ulatus põlvini ja mitmed tudengid kukkusid kuni rinnuni vette. Ilm oli üsna soe, kuid hiljem Ännijärve ääres lõkkeplatsil, kus kaks tundi märgadest puudest tuld välja võluda proovisime, tekkis küll värin sisse. Jalad olid ju läbi ligunenud. Eelmise matka ajal olid miinuskraadid, aga nüüd oli soe ja märg, mis on palju hullem. Õnneks saime lõpuks tule üles. Sven juba ammu norskas. Tegime suppi ja soojendasime oma saapaid ning sokke lõkke peal, endal jalad paljad. Oli kottpime ja märg.
 
Hommikul kella 8-paiku hakkas platsilt loomahääli kostma: kana, hunt, sokk, öökull jne. Naeratus Selgus, et Jaan ja Jüri teevad nalja. Nad olid juba kella kolme ajal öösel ärganud ja kohati oli pimedas öös nende vestlust kuulda. Mul hakkasid öösel jalad külmetama. See oli vastik. Pettunud Asusime söömata raudteejaama poole teele. Eelmisel päeval käisime 30 km ja nüüd umbes kuus. Süda läikis. Jäin rongis peaaegu kohe magama. Hea soe oli, ainult Jaani seljakotist, mis asus mu pea kohal, tilkus vett pähe. Kodus ei suutnud ma muule mõelda, kui suurele kuumale praele ja pehmele voodile. Esmalt läksin magama, siis tõin süüa, aga miskipärast ei olnud toidul jumet. Läksin uuesti magama.
 
Pühapäevaks olin end välja puhanud ja hakkasin ette valmistama üht arvestuse saamiseks olulist asja oma tudengitele. Käisin materjale ostmas. Poes nägin Jüri, kes oli endiselt matkariietes. Naeratus
 
See tähtis ASI tudengitega toimus hommiku poole ööd, nii et polegi vaja väga kiiret taipu, et aru saada, et ma taas ei maganud silmatäitki. Söögiga oli samuti kitsas. Hommikul asusin oma jõuvarusid taastama. Selgus, et mul on köha. Muretsesin jälle sooja sööki. Maitse oli taas kuidagi tuim. Läksin vara magama.
 
Täna on esimene asjalik päev üle tüki aja. Lai naeratus Ajasin oma püsimeikarid segi. Mõlemi nimi on Olga ja ma suutsin minna vale Olga juurde hooldusse! Lai naeratus Hiljem helistasin õigele Olgale, kes õnneks väga ei solvunudki. Jaanuaris lähen tema juurde. Vale-Olga numbri kustutasin telefonist ära.
This entry was posted in kunst. Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s