Argipäevast ja vanameestest


Vanast ajast on teada, et kui lisaks jõuludele ja aastavahetusele Sveni sünnipäev ka möödas on, algab argielu.
 
Kuna talv on seekord oma ülesannete kõrgusel, ei ole ma suutnud seista vastu kiusatusele peaaegu iga päev õues härmatist, udu ja lund pildistamas ning filmimas käia. Võib-olla on see viimane talv enne ülemaailmselt uputust või mida iganes.
 
Nüüd olen lõpuks Tallinnas. Esmaspäeval panevad väikesed EKA tudengid valged pluusid selga ja tulevad esimesele koolipäevale. Hakkan esmakordselt elus joonistamist õpetama. Animatsiooni bakadele. Ise olen joonistamist terve igaviku studeerinud: kunstikoolis 4 ja ülikoolis ka 4 aastat. Kui lastekunstikooli lisaks lugeda, siis tuleb veel 4 aastat otsa! Naeratus Alustasin 7-aastaselt. Paraku piirdus mu joonistamise õppimine vaid mehhaanilise drilliga. Minu praegune ülesanne on muuta tunnid huvitavaks ja tekitada väljakutseid. Jätkan ka oma "firmamärgi" guerrilla plakatikunsti valikainega. Teist korda peaks see sujuvamalt minema: kogemused juba olemas. Teen ettevalmistusi. Täna käisin sadamas vaatamas, mida seal oleks võimalik joonistada. Tahan tudengid vahepeal ateljeest välja viia, et nad tööinimesi joonistaksid. Tänapäeval on kõik nii mehhaniseeritud, et füüsilise töö tegijaid otsi nagu tikutulega taga. Ainult sadamas ongi veel mõned. Kaevanduses enam ei tööta keegi ja raudteele meid joonistama ei lasta.
 
Viimase aja huvitavad lugemiskogemused on Olavi Ruitlase "Naine" ning hetkel pooleli olev Sofi Oksaneni "Baby Jane". Neist võib-olla kirjutan hiljem.
 
Viimase aja ärritavad kogemused on seotud minust vanemate meestega. Noh, nii 50 aastat vanematega. Naeratus Aga samuti 20 aastat vanematega. Üldse, mul on vanameestest kopp ees. Need 80+ mehed tahavad, et teeksin ajaloolise filmi salajasest Sillamäe kombinaadist. Kuigi ma seletan, et võin intervjuusid küll võtta, kuid filmi ma üksi ei tee, sest selleks on vaja meeskonda ja palju raha, et kõiguta see jutt neid absoluutselt.
50+ mees ütleb iga asja peale, mida ma väidan: ei ole, ei saa, eieieiei. Kusjuures on ükskõik, kas ma ütlen, et ilm tundub täna väga külm või et välismaal on tehnika odavam kui meil vms. Iga asja peale vaidleb halval norival toonil vastu. Mul on hea meel, et ma nende meestega harva kohtun. Mitut vanameest koos omavahel rääkimas on tegelikult täitsa lahe vaadelda, aga üksikult hakkab kõhe. Näiteks küsis üks neist, mida ma suvel teen. Vastasin, et kirjutan raamatut!
This entry was posted in kunst. Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s