Seminar Kunstihoones ja sünnipäev


Reedel toimus kunstihoones seoses Eesti esimese lesbinäitusega seminar. Arutati lesbilisust eesti kunstis ja ajaloos. Potentsiaalselt ja ajalooliselt ääretult põnev kuldsete 90ndte teema Lilian Kotteri esituses jäi ootamatult lühikeseks. Kotter alustas ettekannet suure poweriga, öeldes, et 90ndaid võiks nimetada helgeks ajastuks, kus lesbide ja homode suhtes oldi siiralt uudisihimulikud ja sallimatust tunda ei olnud, kuid siis korraga näis, et tema jaoks on see teema end ammendanud.
 
Eks mäletan minagi, kuidas 80te lõpus ja 90nde algul räägiti, et olemas on lesbid, homod ning isegi nudistid! Lai naeratus Ja siis veel ajaleht Nelli ja pornokad. Nelli tundus mulle lapsik, aga pornokaid mulle ei näidatud. Seminaril alles sain teada, et tol kaunil ajal olevat alkohol, suits ja narkootikumid ka alla 16-aastastele vabalt saada olnud. Mina tookord nimelt ei huvitunud mõnuainetest vaid tahtsin lihtsalt joonistada ja seda, et teised mu rahule jätaksid.
 
Kuigi mul hakkas umbes kahe tunni pärast pea valutama ja kõht korisema, pidasin vapralt lõpuni vastu ja nägin ära enda jaoks alati põneva Anders Härmi ning Marco Laimre emotsionaalse argumentatsiooni. Laimre hoidis peast kinni, küsides, millal tekib inimeses heteronormatiivsus ja geiradar. Vastust ta ei saanudki. Kui Varblane Tõnis Vindi graafilist lehte näitas, tõusis Härm püsti ja kõneles, et Vint kogu oma sümbolite ja süsteemidega olevat kindlasti pornosõber, vaadates naisi heteromehe pilguga, mis on muidugi paratamatus, aga sama pilguga vaatavat naisi ka sama põlvkonna naisgraafikud. Meeleolu seminaril muutus tuliseks ja kõik olid elevil. Juttu tuli veel Lacani järgi pilgu võimust ehk ihast. Äge "märul" oli. Küpsised ka olid head.
 
Eile pidasin paari sõbra ja perega Pierre kohvikus Tallinnas sünnipäeva, mis kujunes palju rahulikumaks kui eelmainitud seminar. Isegi Sorge ei rääkinud suurt midagi. Naeratus Kohal olid veel Ülle, Lauri, Pirn, emps, Sven, Eva, Katrin ja L. Hiljem rääkis ema mulle telefonis, et ta ei tundnud Sorget äragi, kuna too oli nii vaikselt istunud. Alles siis kui Sorge minema kõndis ja oma koti ning salli maha unustas, tundus emale, et tegu on Sorgega. Naeratus
 
Kingiks sain raamatuid. Svenilt sain inglise-keelsed Norah Vincent’i "Self-Made Man", mis räägib naisest, kes sotsioloogilise uurimuse eesmärgil terveks aastaks end meheks maskeeris. Kogemus osutus nii rängaks, et järgmise aasta veetis ta hullumajas. Teine raamat on Ariel Levy "Female Feminist Pigs". Ema kinkis mulle Edgar Valteri eluloo 1. köite. Sorgelt tuli väga vinge punaste kaantega paks inglise-keelne hingede rändamise raamat aastast 1950. Ja loomulikult ei jäänud ma ilma Mihkel Raua romaanist "Sinine on sinu taevas". Igasugu naljakaid asju sain veel. Sünnipäevad on päris toredad väljamõeldised. 34 ei tundugi enam nii jube. Imelikul kombel tundus mulle 33-aastaseks saamine masendavam.
This entry was posted in Meelelahutus. Bookmark the permalink.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s